Kolm filmi, mida Vikervaade PÖFFil vaatama läheb

Vaatasime Pimedate Ööde Filmifestivalil linastuvate filmide valiku läbi ja toome välja kolm filmi, mida Vikervaade vaatama läheb.

Toatüdruk

„Toatüdruk“ on liigutav romantiline melodraama 15-aastasest Ankast ja rikkast Resist, kes on küll täpselt sama vana, kuid asub sotsiaalse redeli teises otsas.

Mõlemad saavad aru, et nad on leidnud teineteises hingesugulase, nagu paljudes maailmakirjanduse klassikalistes raamatutes. Kahest noorest saavad parimad sõbrad ja armastajad, kuid siis saabub Esimene maailmasõda…

See on romantiline ajalooline draama silmapaistvate näitlejate, monteerija ja operaatoriga ning Bratislavas sündinud Hana Lasicová kirjutatud ja režissööri poolt mugandatud originaalstsenaariumiga. 

Variserlik

Etienne Fourie on mitmekülgne – kirjanik, maalikunstnik, filmitegija, vabakutselisena alati mitu projekti töös. Selle filmi idee oli tal kusagil märkmikus kirjas kahes osas: üks neist oli abielupaari suhtedraama, nääklemine elu pisiasjade pärast, teine mõte oli aga teha film kväär-klubist. Nüüd said need mõtted üheks tervikuks. Seejuures on huvitav Etienne’i töömeetod: kõigepealt ta visandab-joonistab loo paberile, sealt sünnib lähenemisnurk teemale ja kõik muu, mida ekraanil näeme.

James on ebaõnnestunud karjääriga näitleja. Kui talle pakutakse lisateenistuse võimalust esineda klubis drag queen’ina, võtab ta selle vastu. Jamesi naine saab sellest teada ja tüli on vältimatu. Oma abielu päästmiseks on mees kõigeks valmis, tõestamaks, et talle klubis usaldatud roll on igati auväärne ja teda hinnatakse kõrgelt. Lisaks peab ta mängu panema oma parimad näitlejaoskused, kui hakatakse uurima klubi diiva kahtlast surma.

Voodis

Guy (28) ja tema parim sõber Joy (31) naudivad täiel rinnal geiparaadi, kui nende õndsuse katkestavad ootamatult tapvad kuulilasud. Põgenedes sündmuspaigalt Guy turvalisse koju, haaravad nad kaasa veel ühe paraadil osalenu, Dani, kes tundub olevat šokis. Et end kaitsta, peavad nad öö koos veetma. Nii saab alguse psühhedeeliline teekond.

Põhinedes kaudselt tõsielus aset leidnud vihakuriteol, mis šokeeris tervet kogukonda, kasutab Nitza Gilady meisterlikult konteksti ära, viies meid hallutsinatsioonirohkele rännakule täis tõuse ja mõõnu, ohtralt ecstasy’t (ja selle aseaineid) ning värvikat paranoiat. Saatjaks Nissimi (kuulus DJ, 1998. aasta Eurovisioonil Dana Internationali võiduloo „Diva“ ja mitmete rahvusvaheliste artistide ametlike remikside produtsent) hektiline elektrooniline soundtrack ning pühendunud näitlejate panus, tõestab Gilady oma filmitegija oskusi sügavuti, tehes oma teisest mängufilmist kerge fantaasia, moonutuste, kontrolli kaotamise ja taastõusmise tour de force’i.