Tartu Ülikooli magistrant Liina Toom on kirjutanud 2020. aastal magistritöö eesmärgiga mõista end LGBT+ orientatsiooniga määratlevate noorte kogemusi Eesti heteronormatiivses ühiskonnas elades.
Magistritöö sissejuhatus
Teisme- ning noore täiskasvanuiga on inimese jaoks keeruline periood, kus lisaks eneseleidmisele ja enda tundmaõppimisele kaasneb noorele ka järjest enam kohustusi ja igapäevased vastutusvaldkonnad üha
laienevad. Saades lapsest täiskasvanuks muutub noore elu ning lisaks iseseisvas elus ees ootavatele väljakutsele tuleb LGBT+ noorel, nagu ka kõigil teistel noortel, kohaneda ja toime tulla teda ümbritseva keskkonna ja inimestega.
Eesti ühiskonnas domineerib heteronormatiivne hoiakutesüsteem (Tiidenberg, 2014) ning sellest tulenevalt on inimestel raske aktsepteerida endast erinevaid. LGBT+ noor seisab peale enda seksuaalse identiteedi teadvustamist silmitsi olukorraga, kus ta peab kaaluma, kas enda orientatsioon avalikustada, jätta oma teada või kellele sellest rääkida. Uuringute kohaselt kogeb LGBT+ kogukonda kuuluv inimene 50% tõenäosusega enam igapäevaelus stressi (Mental Health Commission of Canada, 2015), kui ülejäänud elanikkond ning see tuleneb negatiivsetest kontaktidest end ümbritsevate inimeste ja ühiskonnaga.
Teadaolevalt ei ole Eestis viimaste aastate jooksul uuritud noorte enda kogemusi ja tõlgendusi lähtuvalt enese seksuaalse määratlemisega kaasnevatest kogemustest ühiskonnas ja kogukonnas, toimetuleku strateegiatest igapäevaelus ja tugimeetmete kasutamisest.
Elame kiiresti arenevas ühiskonnas, kus informatsiooni tulv mõjutab inimeste maailmavaateid ja hoiakuid, kiiresti võib muutuda riiklik poliitiline olukord,
inimeste suhtumised ning pakutavad abimeetmed.
Magistritöö eesmärgiks on mõista end
LGBT+ orientatsiooniga määratlevate noorte kogemusi Eesti heteronormatiivses ühiskonnas elades.
Foto: Unsplash.com
