Kooseluseaduse rakendussätete puudumise tõttu ei olnud võimalik kooselulepingute kandmine rahvastikuregitrisse. See tähendab, et ainult rahvastikuregistri kande järgi ei saanud riik ega riigiasutused käsitleda kooselulepingu sõlminud inimesi perekonnana.
Riigikohus otsustas möödunud nädalal jätta siseministeeriumi kaebuse rahuldamata – kehtima jäi Tallinna ringkonnakohtu halduskolleegiumi eelmisel suvel tehtud otsus, millega kohustas Tallinna linna kandma kooselulepingu andmed rahvastikuregistrisse.
Alates 18.01.2023 on Tallinna Ringkonnakohtu otsusega riik kohustatud kandma lepingud rahvastikuregistrisse. Kuna rahvastikuregistrisse kantud andmetel on õiguslik tähendus, siis ei ole vaja enam kooselulepingu sõlminud paaridel oma õiguslikku staatust tõestada ega kooselulepinguid kaasas kanda.
Siseminister Lauri Läänemets selgitab:” See kohtuotsus oli tervitatav, sest pärast aastatepikkust paigalseisu tegime sellega vähemalt kukesammugi võrdsema kohtlemise poole. Kohtuotsusel on kooseluseaduse, kui ka perekonnaseisutoimingute seaduse rakendamisele ja kõigi kooselulepingu sõlminu paaridele oluline mõju, mida pole võimalik tagasi pöörata ühelgi poliitilisel jõul. Lähtudes eeldusest, et Riigikohtu otsus tuleb soovitud suunas, alustas ministeerium juba ennetavalt vajalike tehniliste ja protseduuriliste ettevalmistustega ning juba järgmisel nädalal arutavad ministeeriumiesindajat teiste osapooltega, sealhulgas notaritega, kuidas kooselulepingud saaks võimalikult kiiresti registrisse kantud.”
TÄIENDATUD 08.02.2023
Siseministeerium kommenteeris vastuseks päringule, et hetkel käivad lahenduste läbirääkimised Notarite Kojaga, mismoodi juba sõlmitud kooselu lepingud rahvastikuregistrisse hakatakse kandma.
Kooseluseaduse rakendamise seaduse eelnõu kohaselt teeb vastavad kanded notar.
Seega kooselulepingu sõlminud osapooled ei pea selleks ise midagi tegema.
allikas: Eesti LGBT Ühing; Vikervaade
foto: Tallinna Ringkonnakohus
