Täna avaldas Eesti Inimõiguste Keskus inimõiguste aruande, mis käsitleb arenguid aastatel 2022–2023. Ekspertide hinnangul on inimõiguste olukord Eestis viimase kahe aastaga mõnevõrra paranenud, aga jagub ka murekohti.

Inimõiguste keskuse juhataja Egert Rünne sõnul hakkas olukord paranema pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi. “Vastu võeti kooseluseaduse 10 aastat puudu olnud rakendusaktid ning kehtestati abieluvõrdsus. Lisaks on teisigi paljulubavaid algatusi: vaenukõnet ja vaenumotiiviga kuritegusid käsitlev seadus läbis esimese lugemise, valitsus plaanib ühtlustada kõikide diskrimineerimisega seonduvate tunnuste kaitse ja on otsustanud katuserahade väljaandmise lõpetada” sõnas Rünne.

Värske aruanne näitab, et jätkuvalt ootavad lahendust mitmed olulised inimõiguste probleemid: üha süvenev ebavõrdsus keskuse ja ääremaa vahel, vangide lausvalimiskeeld, sideandmete säilitamine, mis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Samas leidub põhjust ka rahuloluks – tänu riigi ja vabaühenduste ühisele panusele toimisid vaatamata suurele põgenike hulgale Eestis edukalt edasi nii integratsiooni-, kooli- kui ka varjupaigasüsteem. Rõõmustada saame eelkõige diskrimineerimise keelu ning LGBT+ inimeste olukorra paranemise üle.

“Inimõiguste keskus on samast soost partneritega paaride õiguste eest seisnud juba alates 2009. aastast,” ütles keskuse strateegilise hagelemise valdkonna juht Kelly Grossthal. “Abieluvõrdsus, mis võimaldab kõigil paaridel abielluda, on suur samm edasi võrdsema ja turvalisema ühiskonna suunas.”

Aruanne “Inimõigused Eestis 2024” koosneb 15 peatükist, mille autoriteks on valitsusest sõltumatud eksperdid erinevatest organisatsioonidest. Inimõiguste olukorda analüüsitakse eri tahkude alt, vaatluse all on näiteks rahvusvähemuste, pagulaste, varjupaigataotlejate ja puuetega inimeste olukord, samuti kogunemisvabaduse, õigusmõistmise, soolise võrdsuse, perekonna ja eraelu puutumatuse ning sõnavabaduse teemad. Aruande sissejuhatuse kirjutas president Kersti Kaljulaid.

Eesti Inimõiguste Keskus annab inimõiguste aruannet välja 2007. aastast. Tänavune kogumik on järjekorras üheteistkümnes ja ilmub korraga nii paberkandjal kui ka veebis eesti, inglise ja vene keeles. Aruande koostamist ja väljaandmist toetasid inimõiguste keskuse annetajad, Aktiivsete Kodanike Fond Eestis ja Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.

Aruanne on täismahus leitav siit: Inimõigused Eestis 2024 – Eesti Inimõiguste Keskus (humanrights.ee)