Laupäeval marssis Vilniuse kesklinnas ligi 15 000 inimest, osaledes LGBTIQ kogukonna rongkäigus „Võrdsuse nimel!“, mis toimus „Baltic Pride 2025“ festivali raames, teatas Leedu Geiliit.
Rongkäik algas kell 16 Barboros Radvilaitė tänavalt Bernardinų aiast ning liikus mööda Gedimino prospekti Valge silla suunas, kus pärast rongkäiku toimus kontsert.
Osalejatel, peamiselt noortel, olid kaasas eri suuruses vikerkaarelipud, õhupallid ja muud sümbolid. Rongkäigu ajal sõitsid kaasa LGBTIQ sümboolikaga sõidukid, millel olid loosungid nagu „Celebrate pride“ („Tähista Pride’i“), „Love wins“ („Armastus võidab“), „LGBTIQ õigused on inimõigused“ jms.
Rongkäigus osalesid mitmed organisatsioonid ja ettevõtted. Näha oli Leedu, Ukraina, Islandi, Gruusia, Eesti, Norra, Prantsusmaa, Kanada ja Palestiina lippe ning erinevaid plakateid.
Korraldajad lootsid kuni 20 000 osalejat.
Linnapea: Vilnius on avatud ja vaba linn
Vilniuse linnapea Valdas Benkunskas märkis, et osalejate arv näitab linna avatust ja vabadust: „See on tõeliselt suur sündmus, suur pidu. See kinnitab veel kord, et Vilnius on avatud ja vaba linn, kus igaüks leiab oma koha ja saab end vabalt väljendada.“
Tema sõnul on olukord alates esimesest LGBTIQ paraadist muutunud ning ühiskond muutub sallivamaks. Siiski tõdes ta, et seadusandlus vajab veel parandamist.
Ta ei pidanud oluliseks, et mõned tema erakonnakaaslased Tėvynės sąjunga – Leedu Kristlike Demokraatide parteist rongkäigul ei osalenud.
„Meist on saanud osa Vilniusest“
Leedu Geiliidu juht Vladimir Simonko ütles enne rongkäiku, et üritusel on „protesti vaim“, sest poliitikud väldivad vajalike seaduste vastuvõtmist. „See on ühtaegu protest ja pidu – ka pidu võib olla protesti vorm.“
Ta rõhutas, et LGBTIQ kogukond on muutunud Vilniuse linnaruumi osaks: „Vilnius ei tähenda veel kogu Leedut. See linn on nagu hea mull, kus saab elada. Me näeme, kuidas linn muutub, ja meist on saanud osa Vilniusest – see on midagi, millest ma kümme aastat tagasi isegi unistada ei julgenud.“
Tema sõnul tuleb rongkäigule palju inimesi, kes nõuavad partnerlusseaduse vastuvõtmist.
Osalejad: Tolerantsust on veel vähe, kuid hoiakud muutuvad
30 aastat Vilniuses elanud soomlanna Liza ütles, et LGBTIQ kogukonnal on Leedus veel palju õigusi saavutada: „LGBT-õigused on inimõigused. See on miinimum, mis peaks olema tagatud – võimalus oma armastust näidata ja abielluda, nagu kõigil.“
Tema hinnangul napib Vilniuses veel tolerantsust ning samasoolised paarid varjavad end: „Avalikus ruumis näeb harva nais- või meespaaride kooslusi lastega. Soomes on see tavaline.“
19-aastane Meda ja 22-aastane Samanta tulid kogukonda toetama ja uusi inimesi tundma õppima. „Meil ei ole samu õigusi nagu erisoolistel paaridel. Me ei saa abielluda ega lapsi adopteerida. Mina isiklikult seda ei vaja, aga tahan toetada neid, kelle jaoks see on tähtis,“ ütles Meda.
31-aastane Algis, kes elab koos oma partneriga ja osaleb rongkäikudel regulaarselt, märkis: „Oluline on muuta hoiakuid ja suhtumist, eriti noorte seas. Areng on toimunud, kuid see võtab aastakümneid.“
Vastumeeleavaldajad: „Pimeduse armee marsib Vilniuses“
Rongkäigu ajal protesteeris kolm väiksemat vasturühma. Nende plakatitel seisis: „Toetan loomulikku perekonda“, „LGBT ideoloogia eesmärk on inimkonna paljunemise lõpetamine“, „Taastame katoliikliku riigi“.
Arhikatedraali ees kogunes kaks paarkümnest inimesest koosnevat gruppi. Üks rühm tõi kaasa Neitsi Maarja kuju ning kandis religioosseid sümboleid.
Üks korraldajatest, Jurgis Jonaitis, ütles, et liikumine „Katoliku Traditsioon“ palvetab „Baltic Pride’il“ levitatud pattude eest.
„Marija Leegioni“ esindaja Tyrūnė Joana väitis, et perekond koosneb mehest, naisest ja lapsest ning „Pühakirjas pole öeldud, et Jumal lõi geid“.
Ta väitis, et koolides surutakse peale LGBTIQ ideoloogiat.
„Kuna Leedu on Maarjamaa, ei tohi me vaikida, kui pimeduse armee Vilniuses marsib,“ sõnas ta. „Meie relv on palve – mitte viha, karjumine ega protest. Me palvetame nende eest, keda armastame.“
Katedraali teisel küljel skandeerisid mõned protestijad: „Katoliiklik Leedu!“, „Päästke oma hinged!“
Poliitikute osalus
Simonko sõnul oodati osalejaid ka teistest Leedu linnadest, Lätist, Eestist ja mujalt Euroopast.
Varasemalt teatati, et rongkäigul osalevad Liberaalide Liidu, Vabaduspartei ja Leedu Roheliste partei esindajad. Kohal olid ka konservatiiv Matas Maldeikis ja Vilniuse linnapea Benkunskas.
Samuti olid kohal Vabaduspartei juht Tomas Vytautas Raskevičius, asemeer Vytautas Mitalas, liberaal Simonas Kairys, Roheliste juht Ieva Budraitė ja endine justiitsminister Ewelina Dobrowolska.
Politsei tagas turvalisuse tugevdatud jõududega ja kontrollis kahtlust äratanud isikuid.
BNS teatas, et „Baltic Pride 2025“ toimub pärast aprillis tehtud Konstitutsioonikohtu otsust, mis lubas registreerida sooneutraalseid kooselusid.
Allikas: BNS
Foto: Paulius Peleckis/BNS
