Kui demokraatlikuks peetavas riigis võetakse mingi tunnuse alusel sihikule üks inimrühm, keda represseeritakse, kelle kallal võib vägivallatseda ning kelle olukorrast julgustatakse kaasinimesi mitte hoolima, siis ei ole see demokraatia, kirjutab LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Kristiina Raud ERRis sellest, kuidas ühe riigi rahva, hetkel Valgevene, kannatustele elame Eestis kaasa ja oleme solidaarsed, ent samas Poola LGBT+ inimeste kannatused politseivägivalla ja vaenuliku riigivõimu all ei ole siin mureks.
Loe veel
Kersti Kaljulaid: Vähemusi ei ole mõtet jagada neiks, kes väärivad ühiskonna toetust ja neiks, kes seda justkui vähem vääriksid
Riigikogu sügisistungjärgu avaistungil esines kõnega president Kersti Kaljulaid, milles kõneles ka vähemuste teemal ja pani rahvaesindajatele südamele, et kohaliku elu edenemisele ei aita kuidagi kaasa, kui omavalitsuste valimiste põhiteemaks saab küsitlus perekonna mõiste kohta
Isad ja pojad
Vähemuste kiusamine peaks jääma mineviku taagaks, mitte olema normaalsus tänases ühiskonnas. Tuleviku ühiskond ei tohi olla rajatud hirmudele ning kõigil, ka vähemusel, peab olema Eestis turvaline elada.
Kas kirik küsib saunas dokumenti?
Kuidas saab võõras inimene otsustada, mis soost sa oled? Ja miks on nii, et just transsoolise inimese vaimset tervist tuleb kontrollida, kuid selline kontroll ei laiene ühelegi teisele tegevusele, milles inimesed peavad ise vastutuse võtma, kirjutab ERRis Kristel Rannaääre.