Kui demokraatlikuks peetavas riigis võetakse mingi tunnuse alusel sihikule üks inimrühm, keda represseeritakse, kelle kallal võib vägivallatseda ning kelle olukorrast julgustatakse kaasinimesi mitte hoolima, siis ei ole see demokraatia, kirjutab LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht ja juhatuse liige Kristiina Raud ERRis sellest, kuidas ühe riigi rahva, hetkel Valgevene, kannatustele elame Eestis kaasa ja oleme solidaarsed, ent samas Poola LGBT+ inimeste kannatused politseivägivalla ja vaenuliku riigivõimu all ei ole siin mureks.
Loe veel
Sara Arumetsa: millest me räägime, kui me räägime “soovahetusest”?
Hiljuti kirjutati, et sotsiaalministeerium soovib peagi avada arutelu, kuidas riik võiks transsooliste inimeste soo juriidilist tunnustamist ja meditsiinilist soolist üleminekut reguleerida. Selleks, et avalik arutelu toimiks, peavad arutelus osalejad jagama mingit arusaamist sellest, millest nad räägivad, kirjutab Sara Arumetsa portaalis ERR.ee.
Kas kirik küsib saunas dokumenti?
Kuidas saab võõras inimene otsustada, mis soost sa oled? Ja miks on nii, et just transsoolise inimese vaimset tervist tuleb kontrollida, kuid selline kontroll ei laiene ühelegi teisele tegevusele, milles inimesed peavad ise vastutuse võtma, kirjutab ERRis Kristel Rannaääre.
Ühispöördumine: jah uhkusele, ei eelarvamustele
Ühiskond ei ole ikka veel saavutanud LGBTI+ inimeste võrdõiguslikkust. Lisaks ei lange õigusnormid ja LGBTI+ kogukonna igapäevane reaalsus alati kokku, seisab 27. juuni ülemaailmse Global Pride’i puhul tehtud ühispöördumises, millele on teiste kõrval alla kirjutanud sir Elton John, sir Ian McKellen ja Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli