Euroopa Parlamendis 14. septembril vastu võetud resolutsioonis öeldakse, et ühes liikmesriigis sõlmitud abielu või registreeritud partnerlust tuleks kõigis liikmesriikides ühtemoodi tunnustada ning samast soost abikaasasid ja elukaaslasi kohelda samamoodi kui vastassoost abikaasasid.
Euroopa Parlament rõhutab resolutsioonis LGBTIQ inimeste õiguste kohta ELis (vastu võetud 387 poolt-, 161 vastu- ja 123 erapooletu häälega), et nad peaksid kõikjal liidus saama täielikult kasutada oma õigusi, sealhulgas õigust vabale liikumisele.
Samuti kutsutakse resolutsioonis kõiki ELi riike tungivalt üles tunnustama lapse sünnitunnistuses nimetatud täiskasvanuid lapse seaduslike vanematena. Üldisemalt soovivad parlamendiliikmed, et vikerkaareperedel oleks samasugune õigus perekonna taasühinemisele kui vastassoost paaridel ja nende perekondadel.
Saadikud väidavad, et peresid tuleks kogu ELis kohelda ühtemoodi.
Eesti saadikutest andsid resolutsiooni toetuseks hääle Andrus Ansip, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Yana Toom. Vastu oli Jaak Madison ning erapooletuks jäi Riho Terras.
Vikervaade avaldab alljärgnevalt resolutsiooni täispika teksti.
Euroopa Parlamendi 14. septembri 2021. aasta resolutsioon LGBTIQ õiguste kohta ELis (2021/2679(RSP))
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 2 ja 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 8, 10, 18 ja 21,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 7, 9 ja 21, artikli 24 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 45,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 8, mis käsitleb õigust era- ja perekonnaelu austamisele, ning artiklit 14 ja protokolli nr 12, mis käsitlevad diskrimineerimise keelamist,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat,
– võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 10. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni 2239 (2018) era- ja perekonnaelus võrdõiguslikkuse saavutamise kohta sõltumata seksuaalsest sättumusest(1),
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 22. aprilli 2015. aasta resolutsiooni 2048 (2015) transsooliste inimeste diskrimineerimise kohta Euroopas(2),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(3),
– võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698),
– võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(4),
– võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks(5),
– võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI‑vabade piirkondade kohta(6),
– võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tuleviku kohta(7),
– võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet(8),
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 5. juuni 2018. aasta otsust kohtuasjas Relu Adrian Coman jt vs Inspectoratul General pentru Imigrări ja Ministerul Afacerilor Interne(9) ning 23. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas NH vs Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI – Rete Lenford(10), ning kohtujurist Juliane Kokotti 15. aprillil 2021 esitatud ettepanekut kohtuasjas V.М.А.vs Stolichna obshtina, Pancharevo(11),
– võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid Maruko, Römeri ja Hay kohtuasjades(12) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Taddeucci ja McCalli kohtuasjas(13),
– võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2,
A. arvestades, et LGBTIQ õigused on inimõigused;
B. arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret diskrimineerimise pärast, mida ELis kogevad LGBTIQ kogukonna liikmed üldiselt ning eelkõige samast soost inimeste paarid ja vikerkaarepered;
C. arvestades, et nendes petitsioonides nõutakse ühelt poolt, et vikerkaareperedele tagataks kõigis liikmesriikides eri soost inimeste perekondade ja nende lastega võrdsed perekondlikud õigused, eelkõige õigus vabale liikumisele ELi piires ning nende peresuhete ja vanemluse vastastikune tunnustamine, ning teiselt poolt, et võetaks meetmeid Poola vastu mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja väljendusvabaduse põhimõtete rikkumise tõttu, sealhulgas seoses „piirkondlike perekonnaõiguste hartadega“ ja resolutsioonidega, millega vallad ja vojevoodkonnad on end „LGBTI‑ideoloogiast“ vabaks kuulutanud (nn LGBTI‑vabad tsoonid);
D. arvestades, et petitsioonikomisjon korraldas 22. märtsil 2021. aastal seminari LGBTI+ õiguste kohta ELis, mille käigus tutvustati uuringut „Obstacles to the Free Movement of Rainbow Families in the EU“ (Takistused vikerkaareperede vabale liikumisele ELis), mille Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond oli parlamendikomisjoni nimel tellinud;
E. arvestades, et nimetatud uuringus jõutakse järeldusele, et vikerkaareperede liikumisvabadus on 2021. aastal ELis endiselt suurel määral piiratud, mis kahjustab nende laste huve, ning et ELi institutsioonid võiksid võtta meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks, kasutades ELi pädevust ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise asjus; arvestades, et transsoolised vanemad, kelle isikut tõendavaid dokumente pärast piiriületamist ei tunnustata, võivad kaotada kõik seaduslikud sidemed oma lastega, mis kahjustab tõsiselt laste parimaid huve;
F. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil;
G. arvestades, et Euroopa Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu;
H. arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada; arvestades, et võrdõiguslikkus ja vähemuste kaitse kuuluvad ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtuste hulka, mille hoidmist EL arendab võrdõiguslikkuse liidu algatuste ja meetmete abil;
I. arvestades, et 2020. aasta septembris rõhutas komisjoni president Ursula von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et „kui olete lapsevanem ühes riigis, olete seda igas riigis“, osutades vajadusele tunnustada ELis vastastikku peresuhteid;
J. arvestades, et kõik liikmesriigid on rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel võtnud endale ülesandeks ja kohustuseks põhiõigusi austada, tagada, kaitsta ning täita;
K. arvestades, et kuigi ELis on tehtud edusamme abielu ja tsiviilpartnerluse alal, LGBTIQ kogukonna liikmetele antavate lapsendamisõiguste alal ning diskrimineerimise, vaenukõne ja vaenukuritegude eest seadusega kaitse pakkumises, on toimunud ka tagasilööke, nagu valitud poliitikute vaenulikud sõnavõtud, homovaenust ja transvaenust ajendatud vägivalla järsk kasv ning nn LGBTI‑vabade tsoonide väljakuulutamine;
L. arvestades, et LGBTIQ kogukonna liikmed kannatavad Euroopas jätkuvalt diskrimineerimise ja vägivalla all; arvestades, et ILGA‑Europe igal aastal avaldatava võrdlusvahendi Rainbow Europe 2021. aasta kaardil ilmneb LGBTIQ kogukonna liikmete inimõiguste laialdane ja peaaegu täielik paigalseis, eelkõige mis puudutab perekonnaõigusaktide tunnustamist kogu Euroopas, ning asjaolu, et sel aastal ei ole toimunud ühtki õiguslikku ega poliitilist muudatust, mis mõjutaks LGBTIQ kogukonna liikmeid positiivselt;
M. arvestades, et 2019. aasta uuringus leidis Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), et diskrimineerimine seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse ja sootunnuste alusel on ELis tõusuteel;
N. arvestades, et mõnes liikmesriigis diskrimineeritakse LGBTIQ kogukonna liikmeid endiselt sotsiaalkaitse, sotsiaalkindlustuse, tervishoiu ja hariduse valdkonnas ning ligipääsul avalikkusele kättesaadavatele kaupadele ja muudele teenustele, sealhulgas eluasemele; arvestades, et mittediskrimineerimist käsitlev horisontaalne direktiiv, mis võiks seda lünka tööhõivevälises kaitses osaliselt täita, on juba üle kümne aasta nõukogus blokeeritud;
O. arvestades, et mitte kõik ELi liikmesriigid ei paku LGBTIQ kogukonna liikmetele diskrimineerimise eest õiguskaitset;
P. arvestades, et puuduvad ELi reeglid vanemlust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise kohta liikmesriikide vahel ning ELi sätted selleteemaliste konfliktide lahendamiseks; arvestades, et mõned liikmesriigid ei tunnusta teises liikmesriigis sõlmitud samasooliste abielu ühegi muu siseriikliku õiguse aspekti jaoks peale elamisloa; arvestades, et mõned liikmesriigid, kes lubavad samasoolistel paaridel abielluda, ei näi soovivat tunnustada samast soost registreeritud partnereid teistest liikmesriikidest; arvestades, et mõnes liikmesriigis võidakse lastega samasoolisi paare keelduda õiguslikult tunnustamast oma laste ühiste vanematena(14); arvestades, et piiriületusel ei tunnustata sageli transsooliste vanemate juriidilist sugu, mille tulemusel ei tunnusta piirivalveasutused neid oma laste vanematena;
1. väljendab heameelt esimese LGBTIQ‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia üle aastateks 2020–2025, mille Euroopa Komisjon võttis vastu 12. novembril 2020 (COM(2020)0698) ja mille kaks põhimeedet on seadusandlik algatus, mille eesmärk on kaitsta vikerkaareperede õigusi, ning vaba liikumist käsitlevate 2009. aasta suuniste ajakohastamine 2022. aastal;
2. väljendab sügavat muret vikerkaareperede ja nende laste diskrimineerimise pärast ELis ning asjaolu pärast, et nad jäetakse õigustest ilma seksuaalse sättumuse või sooidentiteedi, või vanemate või partnerite sootunnuste tõttu; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sellist diskrimineerimist kaotama ja kõrvaldama nende isikute ees seisvad takistused, kui nad soovivad kasutada ELis vaba liikumise põhiõigust;
3. rõhutab vajadust teha tööd selle nimel, et LGBTIQ kogukonna liikmed saaksid täies ulatuses kasutada oma põhiõigusi kõigis ELi liikmesriikides, ning tuletab meelde, et seetõttu on ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel kohustus neid õigusi tagada ja kaitsta kooskõlas aluslepingute ja põhiõiguste hartaga ning rahvusvahelise õigusega;
4. nõuab kindlalt, et EL võtaks samast soost inimeste abielu ja partnerluse tunnustamise kohta ühise seisukoha; kutsub liikmesriike üles võtma vastu asjakohaseid õigusakte eesmärgiga tagada täielik kinnipidamine õigusest era- ja perekonnaelule ilma diskrimineerimiseta ning kõigi perekondade vaba liikumine, sealhulgas meetmeid, millega hõlbustada transsooliste vanemate juriidilise soo tunnustamist;
5. tuletab meelde, et ELi õigus on ülimuslik mis tahes siseriikliku õiguse, sealhulgas vastuoluliste põhiseaduslike sätete suhtes, ning seetõttu ei saa liikmesriigid tugineda samasooliste abielude põhiseaduslikule keelule ega niinimetatud moraali või avaliku korra põhiseaduslikule kaitsele, et piirata isikute põhiõigust ELis vabalt liikuda ja rikkuda seeläbi riigi territooriumile kolivate vikerkaareperede õigusi;
6. mõistab karmilt hukka asjaolu, et 2. juuli 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest(15), ei ole veel vastu võetud; kutsub nõukogu üles seda heaks kiitma; rõhutab, et see ummikseis jätab ELi institutsioonidest vale mulje, nagu pigistaksid nad ELi liikmesriikides toimuva tõsise diskrimineerimise ees silmad kinni ja võimaldaksid sel jätkuda;
7. kutsub komisjoni üles tagama, et kõik ELi liikmesriigid austaksid teisest liikmesriigist nende territooriumile kolivate vikerkaareperede liikmete peresidemete puhul õiguslikku järjepidevust vähemalt kõigis sellistes olukordades, kus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon seda nõuab;
8. kutsub komisjoni üles esitama õigusakti ettepanekut, milles nõutakse, et kõik liikmesriigid tunnustaksid oma siseriikliku õiguse kohaldamisel mõnes muus liikmesriigis väljastatud sünnitunnistusel nimetatud täiskasvanuid lapse seaduslike vanematena, olenemata nende täiskasvanute juriidilisest soost või perekonnaseisust, ning et kõik liikmesriigid tunnustaksid oma siseriikliku õiguse kohaldamisel mõnes muus liikmesriigis sõlmitud abielu või registreeritud kooselu kõigis olukordades, kus abikaasadel või registreeritud partneritel on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika alusel õigus võrdsele kohtlemisele; rõhutab, kui oluline on sünnitunnistuste tunnustamine kõigis liikmesriikides, sõltumata vanemate soost, kuna see tagab, et lapsed ei muutu teise liikmesriiki kolides kodakondsusetuks;
9. toetab komisjoni võetud kohustust esitada seadusandlik algatus, mille eesmärk on lisada ELi kuritegude nimekirja vaenukuriteod ja vaenukõne, kaasa arvatud juhul, kui need on sihitud LGBTIQ kogukonna liikmete pihta, ning toetab samuti ettepanekut vanemluse vastastikuse tunnustamise kohta ja võimalikke meetmeid, millega toetada samast soost inimeste partnerluse vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel; palub nõukogu tulevastel eesistujariikidel seada need teemad oma tegevuskavades esmatähtsaks;
10. kutsub komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et tagada liikumisvabadus kõigile perekondadele, sealhulgas vikerkaareperedele, kooskõlas kohtuotsusega kohtuasjas Coman ja Hamilton(16), milles märgitakse, et vaba liikumise direktiivi tähenduses võib mõiste „abikaasa“ hõlmata ka samasoolist partnerit; nõuab, et komisjon uuriks, kas liikmesriigid järgivad kohtuotsust Coman ja Hamilton, ning võtaks nende suhtes, kes seda ei järgi, ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel täitemeetmeid; kutsub komisjoni üles võtma Rumeenia suhtes täitemeetmeid, sest riik ei täida jätkuvalt seda kohtuotsust ja seal puuduvad õiguskaitsevahendid, mistõttu hageja oli sunnitud õiguskaitse saamiseks pöörduma Euroopa Inimõiguste Kohtusse;
11. nõuab, et komisjon lisaks oma tulevastesse vaba liikumist käsitlevatesse suunistesse selgituse selle kohta, et direktiivi 2000/78/EÜ tuleks Euroopa Liidu Kohtu otsuseid Maruko, Römeri ja Hay kohtuasjades ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Taddeucci ja McCalli kohtuasjas arvestades tõlgendada nii, et see kohustab liikmesriike keelama samasooliste paaride igasuguse diskrimineerimise tööhõives, kutseõppes või muus direktiivi sisulisse kohaldamisalasse kuuluvas valdkonnas;
12. palub komisjonil esitada ettepanek vaadata läbi direktiivi 2004/38/EÜ artikli 2 lõike 2 punkt b, eelkõige selleks, et kõrvaldada tingimus „kui vastuvõtva liikmesriigi õigus käsitleb registreeritud kooselu abieluga võrdsena“, et viia see vastavusse põhiõiguste harta artikliga 21;
13. kutsub komisjoni üles nõudma oma tulevastes vaba liikumist käsitlevates suunistes tungivalt, eesmärgiga tagada vaba liikumist käsitlevate õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, et liikmesriigid rakendaksid direktiivi 2004/38/EÜ järjepidevalt, tegemata diskrimineerivalt vahet direktiivi soodustatud isikute, näiteks erisooliste ja samasooliste paaride vahel, selgitama, et mis tahes viide „partnerile“, „vanemale“, „lapsele“, „alanejale lähisugulasele“ või „ülenejale lähisugulasele“ peaks hõlmama vikerkaareperesid, mis tagaks, et nad saaksid ELis vaba liikumise õigust kasutades kasutada sama ELi õigusaktides sätestatud perekonna taasühinemise õigust, mis on eri soost inimeste paarisuhtel põhineval perekonnal, ning mis tagaks, et liikmesriikide poolt läbi viidaval paaride isiklike asjaolude hindamisel, mille eesmärk peaks olema hõlbustada liidu kodaniku registreerimata partneri lubamist vastava liikmesriigi territooriumile, ei toimu diskrimineerimist seksuaalse sättumuse alusel;
14. nõuab, et komisjon käsitleks LGBTIQ kogukonna diskrimineerimist Poolas ja Ungaris, eesmärgiga nõuda tungivalt, et liikmesriigid kohaldaksid ja järgiksid selles küsimuses nõuetekohaselt ELi õigusakte; kutsub nõukogu üles jätkama arutelusid ELi lepingu artikli 7 alusel Poola ja Ungari vastu algatatud menetluste üle, sealhulgas LGBTIQ õiguste üle; tuletab meelde oma 17. septembri 2020. aasta seisukohta ja kutsub komisjoni üles kasutama täielikult kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, eelkõige kiirendatud rikkumismenetlusi ja ajutiste meetmete taotlusi Euroopa Kohtus ja samuti eelarvevahendeid, reageerimaks ilmsele ohule, et Poola ja Ungari rikuvad rängalt liidu aluseks olevaid väärtusi; palub komisjonil Euroopa Parlamenti jätkuvalt regulaarselt teavitada ja tihedalt kaasata;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
(1) Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon 2239 (2018).
(2) Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon 2048 (2015).
(3) ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.
(4) EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.
(5) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2021)0089.
(6) ELT C 255, 29.6.2021, lk 7.
(7) ELT C 449, 23.12.2020, lk 146.
(8) Vastuvõetud tekstid, P9_TA(2020)0225.
(9) Kohtuasi C‑673/16, Coman, EU:C:218:385.
(10) Kohtuasi C‑507/18, NH, EU:C:2020:289.
(11) Kohtuasi C‑490/20, V.M.A, EU:C:2021:296.
(12) Kohtuasi C‑267/06, Maruko, EU:C:2008:179; Kohtuasi C‑147/08, Römer, EU:C:2011:286; Kohtuasi C‑267/12, Hay, EU:C:2013:823.
(13) Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus kohtuasjas Taddeucci ja McCall vs Itaalia, nr 51361/09.
(14) Uurimus „Obstacles to the Free Movement of Rainbow Families in the EU“ (Takistused vikerkaareperede vabale liikumisele ELis), mille Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond tellis petitsioonikomisjoni nimel, 2021.
(15) COM(2008)0426.
(16) 5. juuni 2018. aasta kohtuotsus kohtuasjas C‑673/16 (Coman), EU:C:2018:385.
