4. juulil toimus Valitsusse pressikonverents, kus peaminister Kaja Kallas tegi kokkuvõtteid ja tõi välja tema kõige olulisemad tegemised peaministriks oleku ajal.
“Kõige olulisemad tegemised minu peaministriks oleku ajal. Konkurentsitult kõige olulisem on Eesti julgeoleku kindlustamine. Selle alla käib nii meie otsese kaitsevõimekuse oluline tõstmine kui ka energiajulgeoleku tagamine, samuti eestikeelsele haridusele üleminek. Meie kulutused riigikaitsele viimastel aastatel on olnud suuremad kui kunagi varem – üle 3% SKT-st. Meie kaitseplaanid on NATO-s saanud hoopis teise tähenduse, me oleme liikunud heidutushoiakult kaitsehoiakule. Laskemoon on viimasel ajal päris armas teema. Viimase kahe aasta jooksul oleme me investeerinud rohkem laskemoona ostmisesse kui eelmised valitsused 30 aasta jooksul kokku. Need on sajad-sajad miljonid, millest me räägime. Kusjuures peab arvestama ka seda, et laskemoonale on väga kulukad ladustamistingimused ja ka laskemoon aegub, seda tuleb [jooksvalt] uuega asendada.
Lisaks sellele oleme olnud ühed aktiivsemad Ukraina toetajad nii sõnade kui ka eelkõige tegudega. Samuti on see tõstnud meie enda julgeolekut. Energiakriis ja energiajulgeolek muutusid tõsiselt aktuaalseteks 2021. aasta sügisel ja muidugi andis Venemaa siin sellele ka hoogu, sest energiatarnete piiramine oli üks hübriidrelv Lääne-Euroopa vastu. Aga meil on olnud ettenägelikkust. Juba. 8. aprillil 2021. aastal oleme andnud ka korraldused tuumaenergia töörühma töö alustamiseks ja kiirendamiseks. Ilmselt oleks tulnud seda teha juba varem, aga igal juhul selle aja jooksul oleme teinud ka täiendavaid otsuseid, et selleks ajaks, kui tuumajaama ei ole, oleks meil rohkem taastuvenergiat.
Veel mõned märksõnad, mille üle olen uhke ja mille võrra on järgmistel valitsustel lihtsam. Eesti otsustas peale 30 aastat üle minna eestikeelsele haridusele. See ei ole üksnes samm meie põhiseaduse preambuli täitmiseks, vaid see on oluline samm ka julgeolekuks ja tulevikku vaadates. See protsess ei ole loomulikult lõpule viidud, edaspidi tuleb vaadata, et need otsused kõik ka praktikas realiseeruvad. Ka abieluvõrdsus, mida koos partneritega sai tehtud, on minu meelest oluline asi. Aastaid kestnud vindumine ja vingumine kooseluseaduse pooliku rakendamise üle sai lõpu, see teema ei ole nüüd enam absoluutselt teema ja inimesed saavad seda [võimalust] kasutada.”
