Euroopa Komisjon tutvustas strateegiat LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse kohta ELis

Euroopa Komisjon tutvustas täna ELi esimest lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ) võrdõiguslikkuse strateegiat, mille president von der Leyen kuulutas välja oma 2020. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus.

Kuigi Euroopa Liidus on viimastel aastatel tehtud edusamme lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste ning queer-inimeste (LGBTIQ) võrdõiguslikkuse suunas, jätkub LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine – 43% neist tunneb end diskrimineerituna. COVID-19 kriis on olukorda veelgi halvendanud. Tänases strateegias käsitletakse LGBTIQ-inimestega seotud ebavõrdsust ja probleeme, sätestades järgmiseks viieks aastaks mitmed sihipärased meetmed, sealhulgas õigus- ja rahastamismeetmed. Strateegias tehakse ettepanek laiendada ELi kuritegude loetelu nii, et see hõlmaks homofoobseid vaenu õhutavaid avaldusi ja vaenukuritegusid, ning esitada muu hulgas õigusaktid vanemluse vastastikuse tunnustamise kohta piiriülestes olukordades. Samuti tagab see, et LGBTIQ-inimeste mured kajastuvad hästi ELi poliitikakujundamises, nii et nad on kogu oma mitmekesisuses väljaspool ohtu ning neil on võrdsed võimalused olla edukas ja ühiskonnaelus täiel määral osaleda. 

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Vera Jourová ütles: „Igaüks peaks saama olla see, kes ta on, ilma tagakiusamise kartuseta. Just see on Euroopa olemus ja see, mille eest me seisame. See esimene ELi tasandi strateegia tugevdab meie ühiseid jõupingutusi, et tagada kõigi võrdne kohtlemine.“

Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli lisas: „Täna kinnitab EL end eeskujuna võitluses mitmekesisuse ja kaasatuse eest. Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine on Euroopa Liidu põhiväärtused ja -õigused. See tähendab, et kõik peaksid Euroopa Liidus tundma end turvaliselt ja vabalt, kartmata diskrimineerimist või vägivalda seksuaalse sättumuse, sooidentiteedi, sooväljenduse või sootunnuste alusel. Me oleme ikka veel kaugel täielikust kaasamisest ja aktsepteerimisest, mida LGBTIQ-inimesed väärivad. Loodan, et koos liikmesriikidega saame muuta Euroopa kõigi jaoks paremaks ja turvalisemaks kohaks. Sellega seoses kutsutakse strateegias neid liikmesriike, kellel puuduvad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse riiklikud strateegiad, üles võtma vastu strateegia, milles käsitletakse LGBTIQ-inimeste konkreetseid võrdõiguslikkuse vajadusi oma riigis.“

Meetmed LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse saavutamiseks aastatel 2020–2025

Strateegias esitatakse nelja põhisamba ümber rida sihipäraseid meetmeid, mis keskenduvad järgmisele: võitlus diskrimineerimise vastu, ohutuse tagamine, kaasava ühiskonna ülesehitamine ning võitlus LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse tagamiseks kogu maailmas. Mõned strateegias esitatud põhimeetmed on järgmised:

  • Võitlus diskrimineerimise vastu: Diskrimineerimisvastane õiguskaitse on LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse edendamisel keskse tähtsusega. Komisjon koostab kokkuvõtte, eelkõige tööhõive valdkonnas. Aruanne võrdse tööalase kohtlemise direktiivi kohaldamise kohta avaldatakse 2022. aastaks. Aruande järelmeetmena esitab komisjon õigusakti ettepaneku võrdõiguslikkust edendavate asutuste rolli tugevdamise kohta. Komisjon esitab ka õigusraamistiku, milles käsitletakse konkreetselt tehisintellekti süsteemides tekkivat kallutatuse ja diskrimineerimise ohtu.
  • Ohutuse tagamine: LGBTIQ-inimesed kannatavad ebaproportsionaalselt sageli vaenukuritegude, vaenu õhutamise ja vägivalla all, samas kui vaenukuritegudest teatamata jätmine on endiselt tõsine probleem. Selleks et ühtlustada kaitset LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukuritegude ja vaenu õhutamise vastu, esitab komisjon 2021. aastal algatuse laiendada ELi kuritegude loetelu nii, et see hõlmaks vaenukuritegusid ja vaenu õhutamist, sealhulgas ka siis, kui see on suunatud LGBTIQ-inimeste vastu. Lisaks pakub komisjon rahastamisvõimalusi algatustele, mille eesmärk on võidelda LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenukuritegude, vaenu õhutamise ja vägivalla vastu.
  • Vikerkaareperede õiguste kaitse: Liikmesriikide õigusaktide erinevuste tõttu ei pruugita peresidemeid alati tunnustada, kui vikerkaarepered ELi sisepiire ületavad. Komisjon esitab seadusandliku algatuse vanemluse vastastikuse tunnustamise kohta ja uurib võimalikke meetmeid, kuidas toetada samasooliste isikute partnerluse vastastikust tunnustamist liikmesriikide vahel.
  • LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkus kogu maailmas: Maailma eri paigus kogevad LGBTIQ-inimesed tõsiseid õiguste rikkumisi ja kuritarvitusi. Komisjon toetab ka LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse meetmeid naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI), ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) ning Varjupaiga- ja Rändefondi raames.

LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse integreerimine ELi poliitikasse

Võrdõiguslikkuse voliniku Helena Dalli juhtimisel ja võrdõiguslikkuse rakkerühma toetusel integreerib komisjon LGBTIQ-inimeste diskrimineerimise vastase võitluse kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja peamistesse algatustesse.

Järgmised sammud

Liikmesriike julgustatakse tuginema olemasolevatele parimatele tavadele ja töötama välja oma tegevuskavad LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse kohta. Eesmärk on kaitsta LGBTIQ-inimesi paremini diskrimineerimise eest, täiendada selle strateegia raames võetavaid meetmeid LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmetega liikmesriikide pädevusse kuuluvates valdkondades.

Euroopa Komisjon jälgib korrapäraselt strateegias kirjeldatud meetmete rakendamist ja esitab 2023. aastal vahekokkuvõtte.

Taust

Täna esitatud strateegia on komisjoni esimene LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia, millega täidetakse president von der Leyeni võetud kohustust luua võrdõiguslikkuse liit.

Strateegia põhineb LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise meetmete loetelul. See on seotud Euroopa Komisjoni muude strateegiliste raamistike ja strateegiatega, sealhulgas hiljuti vastu võetud ELi rassismivastase tegevuskavaga 2020–2025ohvrite õiguste strateegiaga ja soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga.

Võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine on ELi põhiväärtused ja -õigused, mis on sätestatud ELi aluslepingutes ja põhiõiguste hartas. Viimastel aastakümnetel on muudatused seadusandluses, kohtupraktika ja poliitilised algatused parandanud paljude inimeste elu ning aidanud meil luua võrdsemaid ja vastuvõtvamaid ühiskondi, sealhulgas LGBTIQ-inimeste jaoks. Kuigi ELis valitseb suurem ühiskondlik heakskiit ja võrdsete õiguste toetamine, ei ole see alati toonud kaasa LGBTIQ-inimeste elu selget paranemist. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) andmetel teatas 2019. aastal 43% LGBT-inimestest, et nad tunnevad end diskrimineerituna, võrreldes 37%ga 2012. aastal. COVID-19 kriis on suurendanud survet kõige haavatavamatele rühmadele ning LGBTIQ-inimesed ei ole erand.

Paljud LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse parandamisega seotud poliitikavaldkonnad kuuluvad peamiselt liikmesriikide vastutusalasse. ELil on siiski oluline roll poliitiliste suuniste andmisel, liikmesriikide tegevuse koordineerimisel, rakendamise ja edusammude jälgimisel, ELi fondide kaudu toetuse andmisel ning heade tavade vahetamise edendamisel liikmesriikide vahel.

Lisateave

Teatis – Võrdõiguslikkuse Liit: LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

Teabeleht – LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia

Audiovisuaalne – LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet: ELi LGBTI II küsitlus „LGBTI-võrdõiguslikkuseni on veel pikk tee“

Euroopa Komisjon: Eurobaromeetri eriuuring 493: Diskrimineerimine Euroopa Liidus