Inimõigused Eestis: kasvav sallimatus ohustab viimaste aastate mõõdukat arengut

Täna tutvustas Eesti Inimõiguste Keskus värsket inimõiguste aruannet, mis käsitleb arenguid aastatel 2018-2019, sealhulgas ka LGBT+ inimeste olukorda.

Eesti Inimõiguste Keskuse juht ja aruande toimetaja Kari Käsper sõnas, et ehkki inimõiguste olukord Eestis on paberil paranenud, on vaja inimeste õigusi paremini ka sisuliselt ellu rakendada ja varasemalt saavutatut hoida, et kõik inimesed tunneksid Eestis väärtustatuna.

“Oleme alates taasiseseisvumisest läbi teinud märkimisväärse arengu, aga sallimatu retoorika levik ja aina enam domineeriv arusaam, et inimõigused on vaid enamuse õigused, panevad tuleviku pärast muretsema,” lausus Käsper.

Esimest korda aruande ajaloo jooksul tekitab muret sõna- ja väljendusvabaduse olukord, millega Eesti on varem pigem positiivselt silma paistnud. Väljendusvabadust ohustavad poliitiline surve valitsuse suhtes kriitiliste ajakirjanike suhtes, puudulik seadusandlus vaenukõne suhtes ning rünnakud institutsioonide ja kodanikuühiskonna suunal.

12 peatükist koosneva aruande üks peatükk on pühendatud ka LGBT+ inimeste olukorrale, kus peatüki autor, riigikaitse ja inimõiguste valdkonna jurist ning Eesti LGBT Ühingu huvikaitseekspert Aili Kala on toonud välja järgmised aruande võtmeteemad:

  • LGBT+ inimeste õiguste areng on suures osas seiskunud ja vähesel määral paranenud. Seadusandlik võim ei ole vastu võtnud LGBT+ inimestega arvestavaid strateegiaid ega arvestanud Euroopa Liidu valdkondlike ettepanekutega.
  • Uuringuperioodi jooksul ei ole vastu võetud LGBT+ inimeste diskrimineerimise kõrvaldamise ja võrdse kohtlemise alaseid seaduseid ega kõrvaldatud olemasolevaid puuduseid. Teiselt poolt on osad rikkumised suudetud kõrvaldada Riigikohtu ja alamate astmete kohtute otsustega.
  • Poliitiline kliima on läinud sõnavõttudes ja tegudes küll LGBT+ inimeste ja nende õiguste suunas vaenulikumaks, kuid paranenud on Eesti elanike suhtumine LGBT+ inimestesse ja kooseluseaduse vajalikusesse.

LGBT+ inimeste olukorrast saad põhjalikult lugeda aruande 9. peatükist.

Foto: Eesti inimõiguste Keskus

Skip to content