Eesti Inimõiguste Keskus edastas koalitsioonileppe vedajatele soovitused inimõiguste olukorra parandamiseks Eestis, sealhulgas soovituse kehtestada abieluvõrdsus ja võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid.
Ettepanekuid tehti viies suuremas kategoorias: võrdne kohtlemine ja vaenu ennetamine; pagulased ja varjupaiga taotlemine; digiõigused ja andmekaitse; mitmekesisus ja kaasatus; inimõiguste areng.
Võrdne kohtlemine ja vaenu ennetamine
Muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala ühetaoliseks kõigile vähemusgruppidele ja viia see vastavusse põhiseaduse paragrahviga 12.
Usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud üksnes tööeluga seotud küsimustes ja kutsealase ettevalmistuse saamisel. Rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel on diskrimineerimise keeld ulatuslikum ja ebavõrdne kohtlemine on keelatud ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuste ja -toetuste, hariduse ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste (sh eluaseme) saamise õiguste valdkonnas.
Muuta vastavalt põhiseadusele vaenu õhutamine reaalselt karistatavaks, mh võtta Eesti õiguskorda üle nõukogu raamotsus 2008/913/JSK.
Selleks tuleb eemaldada KarS § 151-st sätte kasutamist kitsendav koosseis, millega loetakse vaenu õhutamine väärteona karistatavaks vaid siis, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, täiendada KarS-i vaenu õhutamise regulatsiooni viisil, mis sätestaks kõige äärmuslikuma vaenu õhutamise eest kriminaalkaristuse ning viia karistusseadustikku sisse selge karistus vaenukuritegude eest. Täpsed muudatuste sõnastused ja lähenemised arutada läbi ka vähemusi esindavate huvigruppidega.
Kehtestada abieluvõrdsus ja võtta vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Muuta perekonnaseaduse § 1 lg 1 sooneutraalseks.
Mitmetes Euroopa riikides (UK, Prantsusmaa) on lisaks abieluvõrdsusele olemas võimalus sõlmida meie kooselulepingule vastav tsiviilpartnerlus. Seda kasutavad paarid, kes mingil põhjusel abielluda ei soovi, oma õiguslike suhete reguleerimiseks.
Digiõigused ja andmekaitse
Sisuliselt sõnastada ja prioriseerida isikuandmete kaitse digilahenduste väljatöötamisel ja kasutamisel.
Iga digilahenduse (sh uued tehnoloogiad, nt TI-l põhinevad juturobotid, personaliseeritud teenused) väljatöötamisel on vaja sisuliselt lahti kirjutada ja astuda konkreetsed sammud andmekaitse reeglite rakendamiseks. Tuleb luua selgemad ootused Andmekaitse Inspektsioonile ning tõsta nende rahastust, et nad saaksid kodanike andmeid paremini kaitsta ja seadusjärgseid kohustusi ja funktsioone täita.
Lõpetada nii Euroopa Liidu õiguse kui ka põhiseadusega vastuolus olev sideandmete kasutamine
Eestis kehtiv andmete laussäilitamise ja kasutamise kord on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja rikub kodanike põhiõigust privaatsusele ja andmekaitsele. Vajalik on teha vastav elektroonilise side seaduse muudatus.
Pagulased ja varjupaigataotlejad
Tagada kinnipidamiskeskuses kinnipeetavatele ligipääs internetile ja isiklikele sidevahenditele.
Täna koheldakse kinnipeetavaid kui vange, kuid kinnipidamiskeskuses viibivad isikud ei ole vangid, vaid välismaalastest kinnipeetavad, kellel ei ole elamisluba või elamisõigust või viibimisõigust Eestis, kelle Eestist väljasaatmine ei ole kohe võimalik. Nimetatud muudatused tagaksid kinnipeetavatele nende põhiõigused ja inimväärikuse. Probleemile korduvalt tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler, vt nt arvamus nr 7- /220796/2203796.
Anda UNHCR-ile mandaat riigipiiri monitooringuks ning tagada tõhus piiriületus Eesti Vabariigi-Venemaa Föderatsiooni piiril.
Ukraina kriis tõi välja murekohad Eesti piiri ületusel. Süstemaatiliselt ei lasta läbi Ukraina kodanikke, kes taotlevad ja on õigustatud saama ajutist kaitset. Sõjapõgenikud on pidanud ohutusse piirkonda jõudmiseks kasutama teiste riikide, nt Soome või Poola piiripunkte.
Mitmekesisus ja kaasatus
Jätkata kvaliteedimärgise “Austame erinevusi” väljaandmisega ja julgustada avaliku sektori asutusi liituma mitmekesisuse kokkuleppega, et tagada võrdse kohtlemise väärtustamine ja sellega arvestamine nii organisatsioonide siseselt kui teenuste väljatöötamisel, pakkumisel ja huvirühmade-klientide-partneritega suhtlemisel.
Ühtlustada lapsevanemate vanemahüvitisega tasustatud jagamatu aja pikkused, et julgustada lapsevanemaid võrdselt laste eest hoolitsemises osalema ning hoida ära ebavõrdset kohtlemist, mida pikalt tööturul eemal viibinud inimesed võivad sinna naastes kogeda.
Inimõiguste areng
Muuta asjakohaseid seadusi nii, et valimiskeeld oleks vaid vangidel, kellele see on määratud täiendava karistusena.
Eesti on üks väheseid Euroopa riike, kus kõigilt kinnipeetavatelt võetakse seaduse alusel automaatselt hääleõigus. Selle probleemsusele ning võimalikule vastuolule Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga on viidanud nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised organisatsioonid.
Jääme lootma, et uus valitsus toob kauaoodatud edasimineku inimõiguste valdkonnas!
Allikas ja foto: Eesti Inimõiguste Keskus
