Kooselu sõlmida soovinud Jana ja Darja alustasid oma armastuse nimel kohtuteed

Eesti kodanikust Jana ja Vene kodanikust Darja on kooselupere, kel on sarnaselt paljudele teistele paaridele soov olla koos ja elada õnnelikku pereelu.

Sel talvel pöördusid nad notari poole, et sõlmida kooseluleping ühise tuleviku kindlustamiseks. Ootamatult keeldus aga nende valitud notar sellest ametitoimingu tegemisest. Jana ja Darja pöördusid oma murega Eesti Inimõiguste Keskuse poole ning koostöös keskuse ja advokaadibüroo Sirel ja Partnerid pöördus pere täna kohtu poole. Kohtusse pöördumise eesmärk on saavutada nii laiem õigusselgus, kui võimalus Janale ja Darjale kooselulepingu sõlmimiseks.

Kohtuvaidluse peamine eesmärk on saavutada õigusselgus kooseluseaduse rakendusaktide puudumisega tekkinud situatsioonis, kus osad notarid on keeldunud kooseelulepingu sõlmimisest paaride puhul, mille üks liige ei ole Eesti ega Euroopa Liidu kodanik. Kooselulepingu sõlmimisest keeldunud notar põhjendas ametitoimingust keeldumist kooseluseaduse (KooS) rakendusaktide puudumisega ning lisaks tõi notar välja, et ühel lepingupoolel on Venemaa kodakondsus ja notari hinnangul ei võimalda vene õigus kooselulepingut sõlmida.

Rakendusaktide puudumine on tõepoolest tekitanud Eesti õiguses õiguslünga, kuid see ei anna õigust jätta Jana ja Darja ilma põhiseaduslikust perekonnapõhiõigusest ja selle kaitsest. Riigikohus on varem kooseluseadust puudutavates vaidlustes tõdenud, et sellised olukorrad tuleb ületada läbi kõrgemal seisva õigusakti asjakohase tõlgendamise. Samuti on riigikohus varasemalt leidnud, et samast soost paaridele kehtib sarnaselt heteropaaridele põhiseaduses sätestatud perekonnaelu kaitse.

Lisaks selgitatakse avalduses kohtule, et kooselulepingu institutsiooni puudumine Venemaa õiguses ei saa takistada kooselulepingu sõlmimist Eestis. Seadusandja ei ole vastavat sõlmimise piirangut ette näinud ka KooS-i seni vastuvõtmata rakendusaktide seaduseelnõus.

Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus

Foto: unsplash.com