Kuidas sinu ettevõte saab ülemaailmsel pride´i kuul kohalikku LGBT+ kogukonda toetada?

Tänavu toimub Baltic Pride Tallinnas. Sel puhul toome teieni uuesti lugemiseks artikli aastast 2020, mil viimati Pride Eestis aset leidis.

Juuni on ülemaailmne traditsionaalne pride´i kuu, mille jooksul pööratakse rohkem tähelepanu LGBT+ kogukonna toetamisele ja kultuuri tähistamisele. Kuidas saab ettevõte või organisatsioon sel puhul oma toestust kohalikule LGBT+ kogukonnale avaldada? Sellest räägib lähemalt Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud.

Kui ülemaailmselt tähistatava pride´i kuu ajal soovib kohalik ettevõte või organisatsioon avaldada toetust LGBT+ kogukonnale, siis kuidas oleks seda kõige õigem teha?

Esiteks juba see, et Eestis soovib ettevõte pride’i toetada, on suur samm. Alles 2017. aastal, eelmise Tallinnas toimunud Baltic Pride’i ajal, oli meil väga keeruline leida ettevõtteid, kes sooviks sõnas või teos LGBT+ kogukonda ja selle festivali toetada. Seega olime väga tänulikud sponsoritele, kes meiega liitusid. On arusaadav, kui poliitiliselt ja ühiskondlikult laetud teemal sõnavõtmine tundub ettevõtete juhtidele riskantne, kuid paljud neist ju siiski isiklikult toetavad võrdsust ja õiglust. Usun, et selliseid ettevõtteid või organisatsioone on tegelikult palju, kes tahaks toetada, aga nad vajavad üksteise tuge, et seda julgemini teha. Keegi peab alustama, siis tulevad ka teised järele.

Kui siis mõni organisatsioon soovib pride’i toetada, siis kindlasti peaks tegema koostööd LGBT+ kogukonnaga. Selleks võib ühendust võtta Eesti LGBT Ühinguga, kuna me oleme pride’i korraldajad ja omame ka põhjalikku ülevaadet olukorrast riigis nii poliitiliselt, ühiskondlikult kui ka kogukonna siseselt. Pride’is osalemiseks on ju mõistlik võtta ühendust selle korraldajaga.

Samas see ei ole ainus variant. Igas ettevõttes või organisatsioonis, eriti suurtes, on tõenäoliselt LGBT+ inimesi või nende lähedasi. Ka ettevõttes töötavate LGBT+ inimestega saab teemat arutada: mis on nende organisatsiooni väärtused, kuidas LGBT+ inimesed ennast seal tunnevad, kuidas sel teemal oma brändi nime alt avalikkusega suhelda, kuidas sel teemal sisekommunikatsiooni teha. See eeldab, et organisatsioon on juba enne pride’i loonud aluse, tänu millele LGBT+ inimesed end seal turvaliselt tunnevad.

Pride on küll ajaliselt piiritletud üritus, kuid selle toetamine ei saa piirduda vaid ühe päeva või nädalaga. Ei saa olla toetaja täna, kuid homme enam mitte hoolida. Kui end niimoodi näidata, näeb kogukond ära, et pride‘iga soovitakse end pigem tulu pärast seostada, mitte ei seista kindlate väärtuste eest.

Samuti peame oluliseks seda, et kui mõni ettevõte soovib pride‘is kaasa lüüa või end pride’i sümboolikaga ehtida, peaks sellest ka kogukonnal kasu olema. Ettevõtetel on võimalik toetada rahaliselt (pride‘i üritused on enamasti tasuta, kuid selle korraldamine on väga kulukas), annetada kohalikele LGBT+ organisatsioonidele või gruppidele, pakkuda LGBT+ inimestele platvormi, korraldada üritusi jne. Ühing pakub ka koolitusi, millest teenitud tulu läheb ühingu ja kogukonna heaks, organisatsiooni töötajad saavad aga LGBT+ teemadel targemaks ja nende töökeskkond muutub turvalisemaks.

Kui ettevõte soovib LGBT+ kogukonnale solidaarsust avaldada selleks eraldi kampaaniat luues, siis mida peaks silmas pidama?

Kui mõni ettevõte või organisatsioon soovib luua mõnda kampaaniat, siis on neil selleks muidugi vabadus. Siiski soovitaksin meiega vähemalt ühendust võtta, et nõu pidada, sest ka heast tahtest tehtud asi võib halvasti välja kukkuda, kui ei tunta õiget sõnavara või takerdutakse pahaaimamatult stereotüüpidesse.

Kas ettevõtetel on võimalus ka anonüümselt toetust avaldada?

Ka parima tahtmise korral ei pruugi ettevõttel olla võimalik pride‘i või LGBT+ kogukonda avalikult toetada. Loodetavasti töötame kõik selle nimel, et ühel päeval ei oleks see enam probleem. Seni aga on võimalik liikumist ka anonüümselt toetada, näiteks annetades Eesti LGBT Ühingule. Peame kinni annetustekogumise heast tavast ning meie majanduslik tegevus on läbipaistev.

Intervjuu on avaldatud esmakordselt 11.06.2020 Vikervaate portaalis.

Foto: Sara Rampazzo / Unsplash

Skip to content