Täna viis aastat tagasi võttis Riigikogu vastu Kooseluseaduse

Kooseluseadus (KooS) võeti Riigikogus vastu 9. oktoobril 2014 ning see jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril. Tänaseni ei ole Riigikogu aga vastu võtnud rakendusakte, millega täpsustakse kooseluseaduse rakendamine igapäevastes praktilistes olukordades.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, sest eelnõuga muudetakse kohtumenetluse seaduseid (PS § 104 lg 2 p 14) ja kodakondsuse seadust (PS § 104 lg 2 p 1).

2014. aasta aprillis esitasid 40 Riigikogu liiget parlamendile kooseluseaduse eelnõu, mis võimaldaks kahel täisealisel inimesel oma kooselu õiguslikult registreerida, eelnõu laienes nii samast soost kui eri soost paaridele.

Kooseluseadus võeti vastu 40 poolt- ja 38 vastuhäälega. Hääletuselt puudus 13 liiget ning hääletamata jättis 10 liiget.

Kooseluseaduse vastu võtmise poolt hääletasid Reformierakonnast Arto Aas, Rein Aidma, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Kalle Jents, Kalev Kallemets, Tõnis Kõiv, Tiina Lokk-Tramberg, Lauri Luik, Rait Maruste, Kristen Michal, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Mati Raidma, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Paul-Eerik Rummo, Andre Sepp, Imre Sooäär. Keskerakonnast: Lauri Laasi, Kadri Simson, Olga Sõtnik, Priit Toobal.

Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Jaak Allik, Maimu Berg, Tatjana Jaanson, Etti Kagarov, Kalev Kotkas, Mart Meri, Marianne Mikko ,Jüri Morozov, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Karel Rüütli, Indrek Saar, Neeme Suur, Rannar Vassiljev ja fraktsioonitutest liikmetest Lembit Kaljuvee ning Rainer Vakra.

Vaid mõni tund pärast seaduse vastuvõtmist Riigikogus kuulutas president Toomas Hendrik Ilves kooseluseaduse välja öeldes, et “inimõigusi austavas ühiskonnas on ka samasoolistel paaridel õigus elada pereelu ning mitte kogeda ühiskonna halvakspanu ja ebavõrdset kohtlemist.”

2017 aasta septembris manitses president Kersti Kaljulaid riigikogu vastu võtma kooseluseaduse rakendussätted. 

“On vastutusest kõrvale hiilimine, kui lubada paberil kaitsta õigusi nagu kooselu, olukorras, kus teil ei jätku vastutustunnet tagada nende rakendamine. Ka Nõukogude Liidu konstitutsioon lubas muide paberil kaitsta sõna- ja mõttevabadust. Loomulikult saab loota, et kohtud tulevad siin inimestele appi õigusriigi toimimise kindlustamiseks. Tulevadki, kuid õiguskindluse murenemist see aga kinni ei kata,” ütles Kaljulaid oma kõnes riigikogu avaistungil.

Vikervaate päringule, kui kaugele on Kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise küsimus jõudnud, vastas Riigikogu õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamägi, et meid huvitavates küsimustes arenguid ei ole.

Jääme ootama, millal leiab Riigikogu julgust ja tahtmist oma seadusest tuleneva kohustuse täita ja rakendusaktid vastu võtta.