Oktoobri alguses Tartus ja Rakveres toimuvatel eel-esilinastustel saab näha uut lühifilmi «Vanaema, saa tuttavaks!», mis on filmifestivali viieaastase ajaloo jooksul esimene Eesti mängufilm Festhearti põhiprogrammis. «Mul on väga hea meel, et Festhearti viiendal sünnipäeval eel-esilinastub esimest korda kodumaine mängufilm,» sõnas Festhearti peakorraldaja Keio Soomelt: «Loodame, et esimesele järgnevad paljud teisedki Eesti filmid,» lisas ta. Lühifilm «Vanaema, saa tuttavaks!» räägib tragikoomilise loo vanaema juubeli tähistamisest, kus keskealine perfektsionist Virve satub konflikti oma vennatütre Silviaga, kes võtab traditsioonilisele perepeole kaasa oma samasoolise elukaaslase. Pinge juubelilaua taga kasvab, sest Silvia soovib lõpuks vanaemale oma saladuse välja rääkida, kuid Virve jaoks on see lubamatu. Filmi stsenaariumi panid kirja Kaire Russ ja Eve Tisler, režissööriks on Kaire Russ ja operaatoriks Carolyn Niitla. Lühifilmis mängivad Tiina Mälberg, Ines Aru, Raivo Trass, Grete Konksi, Jaanika Arum, Riho Rosberg, Andres Roosileht, Mait Joorits, Eliis Uudeküll, Steffi Viita, Haron Aasa, Galina Tikerpuu, Tiiu Ello. Stsenaariumi autorid Kaire Russ ja Eve Tisler selgitasid, et filmiloo aluseks on eluline probleem, kuidas paljud LGBT+ kogukonna liikmed kaotavad oma perekonna toetuse pärast seda kui on kapist välja tulnud. «Film esitab küsimuse, kas pereliikme õnn on lähedastele ja sõpradele oluline ainult siis kui see mahub nende maailmapilti,» rääkis stsenarist Eve Tisler. Kaire Russ lisas, et tahab filmiga näidata seda, mis võiks saada võimalikuks. «Isegi kui pere on lõhestunud erinevate vaadete tõttu, võivad kõik mahtuda enam-vähem sõbralikult perepildile,» rääkis režissöör: «See ei pea olema mugav aga see on võimalik.» «Vanaema, saa tuttavaks!» kapilinastused toimuvad 2. oktoobril kell 18.00 Tartu Elektriteatris ja 9. oktoobril kell 18.00 Rakvere Teatrikinos. Kapilinastused on lühifilmi eel-esilinastused, kuhu oodatakse toetajaid ja Festhearti külastajaid, pärast seanssi toimub kohtumine filmitegijatega. Piletiinfo Festhearti kodulehel (https://festheart.ee). Lühifilmi kohta saab täpsemalt lugeda «Vanaema, saa tuttavaks!» Facebooki lehelt (link siin). Filmi valmimist on toetanud Festheart, Eesti Kultuurkapital, erasponsorid ning lisaks koguti raha Hooandja kampaania raames. Festhearti filmifestival toimub 1.-3. oktoobrini Tartus ja 8.-10. oktoobrini Rakveres.
Intervjuu mittebinaarse luuperisõtkuja ja mitmepillimängijaga Neutraalsoon
Täna avaldas Neutraalsoon oma esimese kauamängiva “Binaarsus”. Tallinn Music Week festivali raames esineb ta sel laupäeval Sveta Baaris BÄM showcase’il. Vikervaade tegi sel puhul Neutralsooniga intervjuu. Kes on Neutraalsoon ja millist tähendust kannab sinu artistinimi? Neutraalsoon on Tartus baseeruv mittebinaarne mitmepillimängija-luuperisõtkuja. Artistinimega on päris põnev lugu. KIrjutasin ühe instrumentaalpala neli aastat tagasi ja mulle tundus, et “Neutraalsoon” oleks päris huvitav nimi sellele. See tundus kui sõnademäng, a la sooneutraalsus. Juba siis hakkasin kaaluma võimalust kasutama seda uue lavanimena. Aasta tagasi, kui Queer Planet pidu Rakverre esinejaid otsis, võtsin ühendust. Olin unistanud muusikalisest etteastest en femme juba 2018. aasta kevadest saadik ja nende pidu tundus sellega alustuseks hea võimalus. Ma sain nendega kokkuleppele ja oligi asi otsustatud, võtsin lavanimeks Neutraalsoon. Ja kogemus oli super, soovisin jätkata samal lainel. Aga lühidalt pärast oma esimesi kontserte eelmise aasta oktoobris sain teada, et neutraalsoon on ka päriselt eksisteeriv termin. See viitab sinist värvi juhtmele paigalduskaablites. Üks minu kväär-sõpradest oli toimetanud elektrialaseid tekste ja kui ma talle oma avastusest rääkisin, ta mainis, et termin oli temale tuttav. Ütleks, et tegelikult oli see temast päris kena lasta mul sellest iseseisvalt teadlikuks saada. Mis sind inspireerib? Kuidas mul muusika sünnib? Seda on juhtunud mitut moodi. Mõnikord ma lihtsalt hakkan mingit viisi ümisema ja mõtlen, et oo-toot, siit võib midagi tulla. Teinekord leian mõne huvitava saundi ja mõtlen, et nendele võiks midagi peale ehitada. Näiteks lood “Neutraalsoon” ja “Sinises ja roosas dimensioonis” said alguse trummimasinamustritest, mis mulle põnevad tundusid efektiprotsessoris, . Viimase puhul ma lasin biidi läbi Bossi oktaavipedaali, keerates helikõrguse efekti üles-alla ja mulle tulemus väga meeldis. Salvestasin ta luuperisse ja hakkasin jämmima selle peale. Improvisatsioon on olnud ka väga oluline heliloome viis minu jaoks. Lugu “Fastsinatsioon” sai algimpulsi Martin Helme tunnistusest, et tema jaoks on Natsi-Saksamaa ajalugu väga “fastsineeriv”. Nii ma siis otsustasin kirjutada loo natsidest. Lugu tuli ka väga huvitav välja, proovisin sellist elektroonilist ska-rütmi ja tulemus oliemus oli kolmeminutiline palapala, kus sain mängida flöödisoolot salmide vahel, siis natuke 12-keelset kitarri keskosas ja lõpus luuperisse mängitud puhkpillimeloodiale peale taguda jõuline trummiosa. Lihtne ja lööv. Sa esined Tallinn Music Week raames Sveta baaris. Millist muusikat sa publikule pakud? Mängin lugusid “Binaarsuse” albumilt, nii vokaal- kui instrumentaalpalu. Lisaks tuleb paar uuemat lugu, mille kallal töötasin mõõdunud talvel, kui elasin mingi seitse kuud Tallinnas Õismäel. Need palad on ehitatud üles elektroonilistele rütmidele, millele luuperdan peale elektrilist 12-keelset kitarri ja helipeaga võimendatud bassklarnetit nii bassi- kui ka ansamblipillina. Lisaks otse mängitud ja tihti improvisatoorsed esitused nii nendel pillidel kui ka flöödil, klarnetil ja soolotrummil. Punk-suhtumine kohtub jazziliku elegantsiga. Kuidas sündis album Binaarsus? Ma otsustasin neli aastat tagasi teha albumi, mis oleks mäng kahe poolega – ühel poolel vokaalpalad ja teisel instrumentaalid. Elasin toona Portugalis housesitter’ina ühes päikeseenergial toimivas talumajas. Otsustasin salvestada lood algselt elavas esituses oma muusikatoas, niimoodi, et mul arvutisse sai korraga üles võetud nii luuperirida kui ka trummirida. Hiljem kasutasin salvestusi referentspunktidena edasiseks nokitsemiseks, aga kohati jätsin live-kõla alles, näiteks kitarrisoolo ühes loos ja trummid on ka live. Ainus erand on viimane instrumentaal aastast 2015, mille ma otsustasin lisada mitte materjali puuduse pärast, ta lihtsalt jäi toona kõrvale ja ma mõtlesin, et okei, võibolla see sobiks hästi kokku ülejäänud materjaliga. Pealkiri “Binaarsus” sai teadlikult valitud. Ühest küljest on kaksisjaotused huvitavad, mulle tihti meeldivad kontrastid ja vastuolulised kõrvutused, ütleme lõbusa muusika sidumine tõsise laulutekstiga. Ja kuna kauamängivaid jaotati vanasti kahele poolele, siis mulle imponeerib idee mitte ainult jagada 40 minutit muusikat võrdseteks 20-minutilisteks poolteks, vaid panna need pooled ka üksteisest millegipoolest eristuma. Aga alati on elus ka tohutult nüansse, valdkondi, kus kaheks jagamine ei õigusta ennast. Üksikuliselt võttes kas või soospektri ignoreerimine kahe soo eristamise ja seeläbi diskrimineerimise nimel, aga ka laiemalt jagamine inimeste kas omadeks või võõrasteks, normaalseteks või väärastunuteks jne. Tulevik võiks nendes sotsiaalsetes küsimustes kindlapeale olla mittebinaarne. Sind on näha musitseerimas mitmete pillidega. Milline instrument on sinu lemmik? See on nagu küsida, kes mu lemmiklaps on! Üldiselt võin öelda, et kõik pillid, mida ma eales mängima olen erineval tasemel õppinud, on mulle alati väga meeldinud. Minu esimene pill oli kitarr ja see on alati esimene armastus. Aga bassklarnet oli üks mu kallimaid sünnipäevakinke iseendale ja see on ka väga oluline osa mu signatuursaundist. Saoled muusikat loonud juba pikka aega. Kuidas su looming ajas muutunus on? Alguses ma tegin puhtalt instrumentaalmuusikat. Siis tegin esimesed katsetused tekstiga lugudega ja lülitusin rohkem sellise progepopiliku indie peale üle. “Binaarsusega” aga proovisin siduda post-punki, saksa 70ndate avangardrocki, dub’i ja elektroonikat. Albumit tehes ma ikka kasutasin klahvpille ja sünte samapalju kui kitarre, aga kontserdil on lood arranžeeritud ilma klahvideta, seega üsna kitarripõhine kava. Talvel eksperimenteerisin ka paari kitarrivaba teema kirjutamisega, aga eks näis, mis neist saab. Kes on sinu lemmikartistid? Päris palju, ma olen ikka muusikat läbi aastate nii eri žanrites kuulanud. Alates minimalistlikest heliloojatest kuni avangard-jazzini, progest post-pungini ja häguselt eksperimentaalsest indie-rockist elektroonikani välja. Põhiline lemmikbänd läbi aegade on Stereolab, ma nägin neid kaks aastat tagasi viimaks ka lives ja olen ka nende vinüül-kordustrükke soetanud. Kui rääkida spetsiifiliselt LGBTQ-kogukonda kuulujatest, siis meenub Owen Pallett, kelle album “Heartland” on mul südames väga erilisel kohal ja kes oli ka laval väga kõitev, kui ma teda Tallinnas 2015. nägin. Ezra Furman on väga tuus pungitar ja muusikalise skaala veidi teises otsas on Lyra Pramuk hääle instrumendina kasutamise uuele tasandile viinud. Clairo uus album “Sling” on ka väga sümpaatne ja sealt olen “Amoeba” lugu tänavu aastal kõige rohkem korduvkuulanud. Eestis ootan väga, mida Sveta Baari BÄM showcase’i teised esinejad teevad. Florian Wahl oli super 2018. aasta TMW’l ja väga ootan, milline saab olema Valge Tüdruku kava Millises keskkonnas sinu loomingut kuulata saab? Soundcloudi lehekülg on olemas juba eelmisest aastast, lisasin ka Bandcampi konto terve “Binaarsuse” jaoks. Ma postitan ka oma Instagrami mõningaid proovi- ja kontsertklippe. Neutraalsoon esineb 2. oktoobril kell 21.00 Sveta Baaris Tallinn Music Weeki festivali raames BÄM showcase’il.
Riigikohus tunnistas põhiseadusevastaseks samast soost paari Eestis elamist piiranud seaduse
Riigikohus tunnistas osaliselt põhiseadusevastaseks välismaalaste seaduse, mis ei võimaldanud anda elamisluba välismaalasele, et ta saaks asuda elama Eestisse oma samast soost registreeritud elukaaslase juurde, kes viibib siin elamisloa alusel. Kohtus arutusel olnud juhtum puudutab kaht Eestis elavat meest, kes sõlmisid eelmisel aastal kooselulepingu. Bangladeshi kodakondsusega mehele anti 2016. aastal tähtajaline elamisluba Eestis õppimiseks ja kolm aastat hiljem sai ta loa püsivalt Eestisse asumiseks. Tema elukaaslane on aga Venemaa kodanik, kes viibib alates 2019. aastast Eestis lühiajalise viisa alusel. Venemaa kodanik taotles Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) tähtajalist elamisluba, et asuda elama oma elukaaslase juurde Eestisse, kuid amet keeldus, sest loa andmiseks puudus õiguslik alus. Ka halduskohus jättis tema kaebuse PPA otsuse peale rahuldamata. Samas ringkonnakohus otsustas, et kaebaja õiguste piiramine polnud põhjendatud ja algatas Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Riigikohus kordas üldkogu otsuse seisukohti Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tunnistas oma tänase otsusega välismaalaste seaduse põhiseadusevastaseks osas, mis ei võimaldanud kaebajale elamisluba anda. Otsus tugineb peamiselt Riigikohtu üldkogu 2019. aasta lahendis paika pandud seisukohtadele. Tollal tunnistati põhiseadusevastaseks see, et tähtajalist elamisluba ei saanud anda välismaalasele, kes soovis asuda elama oma Eesti kodakondsusega samast soost registreeritud elukaaslase juurde. Kuigi 2019. aasta otsus puudutas Eesti kodanikke ja nende samast soost elukaaslasi, on üldkogu seisukohad määravad ka Eestis elamisloa alusel viibivate välismaalaste ja nende elukaaslaste puhul. Riigikohus kordas üldkogu otsuse seisukohta, et perekonnapõhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada perekonnaelu. Samamoodi nagu eri soost inimesed, võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna ning põhiseadus kaitseb nende pereelu riigivõimu sekkumise eest. See õigus laieneb ka Eestis viibivatele välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta inimestele, samuti nende pereliikmetele. Otsusega saab tutvuda siin. Foto: christian buehner / Unsplash
Filmifestival Festheart avalikustas programmi
Viiendat korda aset leidev LGBT+ filmifestival Festheart toimub sel aastal 1.-3. oktoobril Tartus ja 8.-10. oktoobril Rakveres. Täna avaldas Festhearti selle aasta filmifestivali programmi. Tartu programm: Reede, 1. oktoober18:00 Suur vabadus / Austria 2021 20:45 Rurangi / Uus-Meremaa 2020 Laupäev, 2. oktoober14:00 Noor kütt / Argentina 2020 16:00 Saint-Narcisse / Kanada 2020 18:00 Eellinastus: Vanaema, saa tuttavaks / Eesti 2021 19:00 Hüppa, kullake / Kanada 2020 21:00 Armunud Anais / Prantsusmaa 2021 Pühapäev, 3. oktoober14:00 Tere tulemast Tšetšeeniasse / USA 2020 16:15 Armastus, loits jne / Türgi 2019 18:15 Luigelaul / USA 2021 Rakvere programm: Põhiprogramm Rakvere TeatrikinosReede, 8. oktoober18:00 Suur vabadus / Austria 2021 21:00 Hüppa, kullake / Kanada 2020 Laupäev, 9. oktoober14:00 Armastus, loits jne / Türgi 2019 16:00 Rurangi / Uus-Meremaa 2020 18:00 Vanaema, saa tuttavaks / Eesti 2021 19:00 Armunud Anais / Prantsusmaa 2021 21:00 Saint-Narcisse / Kanada 2020 Pühapäev, 10. oktoober14:00 Noor kütt / Argentina 2020 16:00 Tere tulemast Tšetšeeniasse / USA 2020 19:00 Luigelaul / USA 2021 Lisaprogramm Rakvere Kultuurikeskuse keldrisaalis Laupäev, 9. oktoober 14:15 Väljakutseteks valmis / Ungari 2020 17:30 Tobi värvid / Ungari 2021 19:30 Rikutud hing. Viirus / Eesti 2021 Muud sündmused Rakveres Laupäev, 9. oktoober 12:00 Rakvere Teatrikohvik Arutelu “LGBT+ inimesed Ungaris ja Poolas” 16:00 Rakvere Kultuurikeskuse keldrisaal Arutelu “Vaenukõne Eestis” Pühapäev, 10. oktoober 18:00 Rakvere Teatrikino proovisaal Etendus “Virmalised” Igor Bauersima näidendi „norway. today“ ainetel
Ms. Elsa avab üheks õhtuks oma kurioosumite kabineti uksed
Reedel, 15. oktoobril leiab aset teatraalne drag show “Ms. Elsa’s Cabinet of Curiosities“, kus Eesti drag-artist Ms. Elsa esitleb publikule enda “kollektsiooni” drag esinejatest, kes kummalistel viisidel tema küüsi on langenud. Kõik muidugi selleks, et ise parim olla. Kas see tal õnnestub, jääb iga vaataja enda otsustada. Publikut ootavad ees eripalgelised artistid ja etteasted, mis tekitavad õudu, kurbust ja rõõmu ning kindlasti hirmu- ja elevusjudinaid. Etenduses kõlavad eriilmelised lood, mis varieeruvad meeleolult ja tempolt, et pakkuda vaatajale võimalikult palju emotsioone. Kogu õhtu on inspireeritud vanaaegsetest tsirkustest, dekadentlikust meeleolust ja baroksest üleküllusest. “Üheks ajendiks oli luua üritus, kus drag esinejad saaksid esineda sügavamate numbritega, tegeleda loo jutustamise ja keerulistema sümbolitega, mis paraku peol nii tugevalt publikuni ei jõua. Teine ning peamine mõjutaja, oli fakt, et meie kogukonna nooremad liikmed ei saa paljudel kväärüritustel osaleda vanusepiirangu tõttu. Sellega jäävad nad ilma kogukonna tunnetusest ja imelistest drag show’dest. “Cabinet of Curiosities” annab ka meie noorematele võimaluse melust osa saada.,” kirjeldab sündmust drag artist Ms. Elsa. Ms. Elsa on drag esineja, keda iseloomustab õudus, hirm ja süngus. Temas põimub Ida-Euroopa müstika ja Põhjamaade kargus. Elsa on enda vaenlastele kõige ohtlikum olend ja enda lähedastele sõbralikuim. Jälgi Ms.Elsa tegemisi Instagramis: https://www.instagram.com/_ms.elsa_/ Piletid: https://fienta.com/cabinet-of-curiosities
Mitmepillimängija ja luuperisõtkuja Neutraalsoon avaldab uuel nädalal esimese albumi “Binaarsus”
Tartus baseeruv mittebinaarne mitmepillimängija ja luuperisõtkuja Neutraalsoon avaldab uuel nädalal esimese albumi selle nime alt. Album “Binaarsus” koosneb kahest poolest, vokaallugudega esimene pool ja instrumentaalidega teine pool. Esimese poole pealt avaldas Neutraalsoon täna kuulamiseks loo nimega “Sinises ja roosas dimensioonis”. “Lugu on salvestatud osaliselt ühes Portugali päikeseenergial toimivas talumajas aastal 2019. Seal sai salvestatud loo esialgne versioon ühe võttega otse luuperdades, pluss vokaali- ja puhkpilliread peale. Seda baasrida on kuulda esimese 80 sekundi jooksul ja keskel kitarrisoolo kohas. Ülejäänud segmendid valmisid tavapärasema kiht-kihi haaval salvestamise ja dubleerimise tulemusena. Eesmärk oli tabada teatud tasakaal mitmekihilise kõlapildi ja spontaanse esituse vahel ning mulle meeldib mõelda, et õnnestus,” kommenteeris Neutraalsoon. “Loo pealkirja võtsin Jorge Beni omanimelisel 1969. aasta albumil olevast loost “Barbarella”. See oli üks vinüülidest, mida toona kuulasin ja leidsin, et pealkiri oleks suurepärane austusavaldus oma soolise eneseotsingute algusele just selles konkreetses keskkonnas, kus toona olin,” lisas Neutraalsoon. Kuula lugu “Sinises ja roosas dimensioonis”: Jälgi artisti Neutraalsoon Soundcloudis: https://m.soundcloud.com/neutraalsoon ja Instagramis: https://instagram.com/neutraalsoon
Noored Sotsiaaldemokraadid avaldasid LGBT+ strateegia
Noorsotsid avaldasid kohalike omavalitsuste valimiste programmi ja selle juurde käiva LGBT+ strateegia. Strateegia valmis koostöös LGBT+ KOV valimiste rühmaga. “See on esmakordne, kui meil eraldi LGBT+ strateegia programmi juurde koostati. Varasemalt on LGBT+ kogukonda puudutavaid teemasid teiste valdkondade all kaetud,” kommenteeris Noorte Sotsiaaldemokraatide president Õnne Paulus. “Strateegia sündis kohtumisest LGBT+ KOV valimiste rühmaga, sest soovime seista LGBT+ kogukonna eest teadlikumalt. Enda teada oleme esimene poliitiline noorteorganisatsioon, kes on sellise strateegia koostanud, kuid loodame, et meie eeskuju järgivad ka teised poliitilised organisatsioonid, sest ainult üheskoos jõuame õnnelikuma Eesti poole,” lisas Õnne Paulus. Noored Sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et kohalik omavalitsus: hakkab kaasa töötama erinevate vähemuste toetamisele keskendunud võrgustikes ja programmides, nagu näiteks Rainbow Cities Network ja Võrdse kohtlemise võrgustik;kogub statistikat ja viib läbi uuringuid LGBT+ inimeste ja nende murede kohta;koostab erinevates valdkondades LGBT+ kogukonna võimestamiseks erinevaid strateegiaid ja tegevuskavasid, mida asub reaalselt ellu viima;kaasab LGBT+ kogukonna liikmeid KOV juhtimisse;loob sotsiaalse võrdsuse fondi, millega toetatakse muu hulgas LGBT+ kogukonda võimestavaid projekte ja ühinguid;tegeleb aktiivselt välise teavitustööga ning koolitab KOV halduses tegutsevaid töötajaid LGBT+ teemadel;kaotab sooga seotud küsimused erinevates küsimustikes, vormides ja dokumentides, välja arvatud juhul, kui teavet on sisuliselt või õiguslikult vaja. Viimasel juhul jätta vastajale variant “muu”;lisab kõikidesse KOV dokumentidesse ja küsimustikesse, kus on oluline inimese suhtestaatus variandi “koosellunud”;tunnustab ja toetab kõiki peresid; kõik KOV ja selle allasutuste toetused, soodustused ja tegevused on suunatud kõigile peredele — ka neile, keda riik ametliku perena ei tunnusta;tagab turvalise keskkonna vähemustele avalikus ruumis ning asutustes;toetab erinevaid vähemusi, mh LGBT+ kogukonda, avalikult ja selge sõnumiga;mõistab avalikult hukka vaenukõne ning viha õhutavat tegevust LGBT+ kogukonna suunal;tagab LGBT+ vanuritele, puuetega inimestele ja materiaalselt vähekindlustatutele neid aktsepteeriva ja turvalise sotsiaalhoolekande teenuse;pöörab tähelepanu vähemuste sees olevatele vähemustele, näiteks muukeelsetele LGBT+ kogukonna liikmetele;koolitab perearstid LGBT+ teemades pädevaks, hoolivaks ja kaasavaks; pakub LGBT+ inimestele vajadusel anonüümset ja tasuta psühholoogilist nõustamisttoetab PrEP ravimi soetamist soovijatele;tagab avalikus ruumis kondoomide, suukondoomide ja libestite kättesaadavuse;asutab LGBT+ kogukonnakeskuseid, mis on LGBT+ inimestele mõeldud sündmuste toimumise kohaks (info- ja kultuurikeskus, vabaaja veetmise ja teavutistöö koht, vaimse- ja füüsilise tervise edendamise paik);tähistab LGBT+ kogukonnale sümboolsed või ajaloolised kohad; toetab KOV LGBT+ ajaloo uurimist ja uurijaid;toetab LGBT+ kogukonnale suunatud või LGBT+ inimeste poolt loodud kultuuriürituste toimumist;toetab uhkusekuu tähistamist ning hõiskab uhkusekuul võimalusel igasse KOV allasutusse ühe vikerkaarelipu. Täispikk programm on loetav noorsotside kodulehel. Foto: Emily-Mirelle Vutt
Eesti suurimaid kväärpidusid väisavad drag-esinejad Lätist
Sel nädalavahetusel külastavad Sveta baari ja Genialistide klubi kaks lätlasest drag-esinejat: mittebinaarne drag-artist Vencheska Baltique ja drag king Timmy. Esinejatega saab kohtuda reedel, 17. septembril Tallinnas ja laupäeval, 18. septembril Tartus. “Tulin siia, et kohtuda ja luua sidemeid kvääride eesti esinejatega ja et näidata üles solidaarsust Balti kväärkogukonnaga. Teen seda lõbutsedes,” seletab “Home Drag Race’i” sarjas võistelnud Vencheska Baltique, kelle esimene etteaste Eestis jõuab lavale reedel Sveta baari peol “BÄM!: The September Issue”. “BÄM!: The September Issue” on inspireeritud Anna Wintourist, “Vogue’ist” ja dokumentaalfilmist “Septembrinumber” ning pakub drag-etteastete vahele auhindadega runway-võistluseid kahes kategoorias: parim nägu ja parim kostüüm. Õhtut juhib Eesti drag-legend Chloe LaGucci. Laupäeval Tartus, heterosõbralike kväärpidude lipulaeval “Vikerruum” astuvad lisaks Vencheskale vaatajate ette Läti drag-kuningas Timmy, kodanikunimega Mētra Saberova, ning eesti drag-artist Major Danger, kes on mõlemad Baltic Drag King Collective liikmed. “Meie jaoks on dragi puhul oluline kogukond, mis ületab riikide piirid, ja mul on väga hea meel näha lätlaseid Eesti ööelu üle võtmas,” naerab drag-esineja ja Baltic Drag King Collective asutaja Saberova, kes kuulub ühtlasi Baltimaade kvääre ühendavasse võrgustikku “Must roos. Must nelk”. “On näha, et töötame kõik oma muserdavates riikides lõbusate ja häbitute drag-esinemistega sarnaste eesmärkide nimel,” lisab Saberova. “BÄM!: The September Issue” leiab aset reedel, 17. septembril kell 23.00 Tallinnas Sveta baaris. Sissepääs on 10 eurot. “Vikeraeroobika” toimub laupäeval, 18. septembril kell 22.00 Tartus Genialistide klubis. Pileti saab eelmüügist 8 euroga, uksel sissepääs 10 eurot. Vencheska Baltique Instagram: https://www.instagram.com/vencheska_baltique Timmy Instagram: https://www.instagram.com/tiptap.timmy/ BÄM! Facebook: https://www.facebook.com/bamtallinn/ Vikerruum Instagram: https://www.instagram.com/vikerruum
Samast soost inimeste abielu ja partnerlust tuleks tunnustada kogu Euroopa Liidus
Euroopa Parlamendis 14. septembril vastu võetud resolutsioonis öeldakse, et ühes liikmesriigis sõlmitud abielu või registreeritud partnerlust tuleks kõigis liikmesriikides ühtemoodi tunnustada ning samast soost abikaasasid ja elukaaslasi kohelda samamoodi kui vastassoost abikaasasid. Euroopa Parlament rõhutab resolutsioonis LGBTIQ inimeste õiguste kohta ELis (vastu võetud 387 poolt-, 161 vastu- ja 123 erapooletu häälega), et nad peaksid kõikjal liidus saama täielikult kasutada oma õigusi, sealhulgas õigust vabale liikumisele. Samuti kutsutakse resolutsioonis kõiki ELi riike tungivalt üles tunnustama lapse sünnitunnistuses nimetatud täiskasvanuid lapse seaduslike vanematena. Üldisemalt soovivad parlamendiliikmed, et vikerkaareperedel oleks samasugune õigus perekonna taasühinemisele kui vastassoost paaridel ja nende perekondadel. Saadikud väidavad, et peresid tuleks kogu ELis kohelda ühtemoodi. Eesti saadikutest andsid resolutsiooni toetuseks hääle Andrus Ansip, Marina Kaljurand, Sven Mikser, Urmas Paet ja Yana Toom. Vastu oli Jaak Madison ning erapooletuks jäi Riho Terras. Vikervaade avaldab alljärgnevalt resolutsiooni täispika teksti. Euroopa Parlamendi 14. septembri 2021. aasta resolutsioon LGBTIQ õiguste kohta ELis (2021/2679(RSP)) Euroopa Parlament, – võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping), eriti selle artikleid 2 ja 3, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping), eriti selle artikleid 8, 10, 18 ja 21, – võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „põhiõiguste harta“), eriti selle artikleid 7, 9 ja 21, artikli 24 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 45, – võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 8, mis käsitleb õigust era- ja perekonnaelu austamisele, ning artiklit 14 ja protokolli nr 12, mis käsitlevad diskrimineerimise keelamist, – võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni, – võttes arvesse 18. oktoobril 1961. aastal Torinos allkirjastatud Euroopa sotsiaalhartat, – võttes arvesse ÜRO lapse õiguste konventsiooni, – võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 10. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni 2239 (2018) era- ja perekonnaelus võrdõiguslikkuse saavutamise kohta sõltumata seksuaalsest sättumusest(1), – võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 22. aprilli 2015. aasta resolutsiooni 2048 (2015) transsooliste inimeste diskrimineerimise kohta Euroopas(2), – võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ(3), – võttes arvesse komisjoni 12. novembri 2020. aasta teatist „Võrdõiguslikkuse liit: LGBTIQ‑inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020)0698), – võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel(4), – võttes arvesse oma 11. märtsi 2021. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu kuulutamise kohta LGBTIQ vabaduse alaks(5), – võttes arvesse oma 18. detsembri 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimeste avaliku diskrimineerimise ja nende vastu suunatud vaenukõne, sealhulgas LGBTI‑vabade piirkondade kohta(6), – võttes arvesse oma 14. veebruari 2019. aasta resolutsiooni LGBTI‑inimesi käsitlevate meetmete loetelu (2019–2024) tuleviku kohta(7), – võttes arvesse oma 17. septembri 2020. aasta resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, millega järeldatakse ilmset ohtu, et Poola Vabariik rikub oluliselt õigusriigi põhimõtet(8), – võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 5. juuni 2018. aasta otsust kohtuasjas Relu Adrian Coman jt vs Inspectoratul General pentru Imigrări ja Ministerul Afacerilor Interne(9) ning 23. aprilli 2020. aasta otsust kohtuasjas NH vs Associazione Avvocatura per i diritti LGBTI – Rete Lenford(10), ning kohtujurist Juliane Kokotti 15. aprillil 2021 esitatud ettepanekut kohtuasjas V.М.А.vs Stolichna obshtina, Pancharevo(11), – võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu otsuseid Maruko, Römeri ja Hay kohtuasjades(12) ning Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Taddeucci ja McCalli kohtuasjas(13), – võttes arvesse kodukorra artikli 227 lõiget 2, A. arvestades, et LGBTIQ õigused on inimõigused; B. arvestades, et petitsioonikomisjon on saanud mitu petitsiooni, milles väljendatakse muret diskrimineerimise pärast, mida ELis kogevad LGBTIQ kogukonna liikmed üldiselt ning eelkõige samast soost inimeste paarid ja vikerkaarepered; C. arvestades, et nendes petitsioonides nõutakse ühelt poolt, et vikerkaareperedele tagataks kõigis liikmesriikides eri soost inimeste perekondade ja nende lastega võrdsed perekondlikud õigused, eelkõige õigus vabale liikumisele ELi piires ning nende peresuhete ja vanemluse vastastikune tunnustamine, ning teiselt poolt, et võetaks meetmeid Poola vastu mittediskrimineerimise, võrdõiguslikkuse ja väljendusvabaduse põhimõtete rikkumise tõttu, sealhulgas seoses „piirkondlike perekonnaõiguste hartadega“ ja resolutsioonidega, millega vallad ja vojevoodkonnad on end „LGBTI‑ideoloogiast“ vabaks kuulutanud (nn LGBTI‑vabad tsoonid); D. arvestades, et petitsioonikomisjon korraldas 22. märtsil 2021. aastal seminari LGBTI+ õiguste kohta ELis, mille käigus tutvustati uuringut „Obstacles to the Free Movement of Rainbow Families in the EU“ (Takistused vikerkaareperede vabale liikumisele ELis), mille Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond oli parlamendikomisjoni nimel tellinud; E. arvestades, et nimetatud uuringus jõutakse järeldusele, et vikerkaareperede liikumisvabadus on 2021. aastal ELis endiselt suurel määral piiratud, mis kahjustab nende laste huve, ning et ELi institutsioonid võiksid võtta meetmeid nende takistuste kõrvaldamiseks, kasutades ELi pädevust ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise asjus; arvestades, et transsoolised vanemad, kelle isikut tõendavaid dokumente pärast piiriületamist ei tunnustata, võivad kaotada kõik seaduslikud sidemed oma lastega, mis kahjustab tõsiselt laste parimaid huve; F. arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklis 21 on sätestatud, et igal liidu kodanikul on õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriikide territooriumil; G. arvestades, et Euroopa Liit peab võitlema sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu; H. arvestades, et õigus võrdsele kohtlemisele ja mittediskrimineerimisele on aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigus, mida tuleks täiel määral austada; arvestades, et võrdõiguslikkus ja vähemuste kaitse kuuluvad ELi lepingu artiklis 2 sätestatud ELi väärtuste hulka, mille hoidmist EL arendab võrdõiguslikkuse liidu algatuste ja meetmete abil; I. arvestades, et 2020. aasta septembris rõhutas komisjoni president Ursula von der Leyen oma kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et „kui olete lapsevanem ühes riigis, olete seda igas riigis“, osutades vajadusele tunnustada ELis vastastikku peresuhteid; J. arvestades, et kõik liikmesriigid on rahvusvahelise õiguse ja ELi aluslepingute alusel võtnud endale ülesandeks ja kohustuseks põhiõigusi austada, tagada, kaitsta ning täita; K. arvestades, et kuigi ELis on tehtud edusamme abielu ja tsiviilpartnerluse alal, LGBTIQ kogukonna liikmetele antavate lapsendamisõiguste alal ning diskrimineerimise, vaenukõne ja vaenukuritegude eest seadusega kaitse pakkumises, on toimunud ka tagasilööke, nagu valitud poliitikute vaenulikud sõnavõtud, homovaenust ja transvaenust ajendatud vägivalla järsk kasv ning nn LGBTI‑vabade tsoonide väljakuulutamine; L. arvestades, et LGBTIQ kogukonna liikmed kannatavad Euroopas jätkuvalt diskrimineerimise ja vägivalla all; arvestades, et ILGA‑Europe igal aastal avaldatava võrdlusvahendi Rainbow Europe 2021. aasta kaardil ilmneb LGBTIQ kogukonna liikmete inimõiguste laialdane ja peaaegu täielik paigalseis, eelkõige mis puudutab perekonnaõigusaktide tunnustamist
Sel aastal tähistab filmifestival Festheart esimest juubelit. Intervjuu peakorraldaja Keio Soomeltiga
Tänavu tähistab LGBT+ filmifestival Festheart esimest juubelit ehk festival saab 5 aastaseks. Sel puhul küsisime Festhearti peakorraldaja Keio Soomeltilt, kuidas on läinud ja mis on teoksil? Kuidas sai filmifestival Festheart alguse? Istusime 2016. aasta sügisel Teeduga minu aias. Kuna Rakveres oli tol hetkel valmimas uus kinomaja, siis käis Teet välja idee – talle omaselt niimoodi vaikselt, et mis Sa arvad, kui oleks midagi sellist… Eks ta alguses pisut hullumeelne tundus, kuid tegelikult hakkasid kohe kõik asjad kuidagi paika loksuma. Arutasin teemat õhtul elukaaslasega, kes mõtet toetas. Varasemast töökogemusest Jõhvi kontserdimaja kinos leidsin meie festivali ühe alustala – programmijuht Tiina Terase kontakti, kes oli valmis paati hüppama ja sellega oli asi põhimõtteliselt otsustatud. Esimene pool aastat möödus väga vaikselt. Otsisime liitlasi ja tuge, tegelesime korraldusega. Veebruaris 2017 toimus kogu see mäsu Rakvere Volikoguga ja sealt edasi meil enam taganemisteed ei olnud. Mis on olnud 5 aasta jooksul raske? Ilmselt esimene festival ja sellega kaasnenud meediakära. Sarnaselt käesolevale aastale toimus ka tookord festival nädal enne kohaliku omavalitsuse valimisi. Toona oli vastaseid palju. Tõsi, tagantjärele vaadates on näha, et tegemist oli ilmselt puhtalt poliitilise aktsiooniga. Olen tänaseks töötanud pea 13 aastat kultuurikorralduses ja Festheart on seni ainus sündmus, mille vastu on keegi Linnavalituse ees meeleavalduse korraldanud. Siinkohal pean muidugi mainima ka seda, et kindlasti ei ole see nii mustvalge. Kui EKRE ja üks kohalik valimisliit kasutasid Festhearti (õigemini siis selle sõimamist) ära oma propagandas, siis seesama meediakära tõi meile ka väga palju toetajaid. Ühe pisikese, alustava festivali jaoks on ikka väga suur asi, kui oled ühel päeval korraga kõigis suuremates telekanalites ja üleriigilistes ajalehtedes. Olin tolleks ajaks küll töötanud juba mõnda aega kultuurikorralduses, kuid rahvusvahelise filmifestivali korraldamine oli ka minu jaoks midagi täiesti uut. Ka kinomaailm oli vahepeal kõvasti muutunud (minu Jõhvi kinos töötamise aegadel liikusid filmid veel lindirullidel) ning juba ainuüksi kogu tehnilise maailmaga kurssi viimine oli omaette väljakutse. Tiina oli esimesel aastal meie meeskonnas põhimõtteliselt ainus, kes filmifestivali korraldusest midagi teadis. Kõik tuli meil endal läbi proovida – mis töötab ja mis mitte, kuidas tehniliselt erinevaid olukordi lahendada. Esimene festival oli selles mõttes ka kõige aeganõudvam. Mäletan seda hetke, kui seisin umbes tund enne festivali algust Rakvere Teatrikino fuajees ja mõtlesin, et nüüd on siis tõehetk – kas edu või täielik läbikukkumine. Ja siis hakkasid inimesed tulema. Ühtäkki oli fuajee tihkelt publikut täis ja kogu see pea aasta aega kestnud kära oli ennast ära tasunud. Mis on andnud jõudu seda edasi teha? Ilmselt eelkõige meie toetajad. Annetajate arv on aastatega küll pisut kahanenud, kuid üldiselt annetuste rahaline maht kasvanud. Ehk siis keskmine annetuse suurus on kasvanud ja on tekkinud ka püsiannetajad, kes toetavad Festivali igakuiselt. See omakorda annab julgust ja tuge – on inimesi, kellele meie tegevus korda läheb. Kui esimesel aastal pidime kõik pisut peale maksma, siis tänaseks tuleme tänu toetajatele kenasti ots-otsaga kokku. Suured meediakampaaniad meie eelarvesse ei mahu, kuid kvaliteetse filmiprogrammi suudame igal juhul ära korraldada. Lisaks eraisikutele on tekkinud ka väga tugev võrgustik – seda nii filmimaailmas kui ka muude organisatsioonide näol. On tekkinud inimesed ja asutused, kes meile ise abi pakuvad. Sellised hetked on alati väga liigutavad. Kuidas tähistate Festhearti 5. sünnipäeva? Eelkõige kvaliteetse filmifestivaliga. On ka mõned üllatused – seda nii filmide kui esinejate näol. Milline saab olema tänavune festival ja millist programmi külastajale pakute? Suures plaanis on Festheart viie aastaga “paika loksunud”. Alates 2020. aastast pakume täisprogrammi Tartus ja Rakveres. Rakvere programm on natuke mahukam, kuna siin oleme kahes saalis ning lisanduvad ka mõned vestlusringid ja töötoad. Oleme igal aastal püüdnud pakkuda maksimaalselt laiapõhjalist programmi – püüame ära katta kõik festivali nimes olevad tähed, pakkuda midagi erinevatele vanuse- ja muudele huvigruppidele. Sel aastal on vist pisut enam filme keskealistest või vanematest inimestest. Sarnaselt varasematele aastatele on ka sel korral kavas uued ja veel uuemad filmid – mõned neist on jõudnud üksikutele Euroopa festivalidele, kuid suurem osa on alles koduriikides esilinastumas. Peamine vestlusring toimub sel aastal Poola ja Ungari teemadel. Mõlemast riigist osalevad LGBT aktivistid, kes avavad sealseid sündmuseid ja suundumusi. Ja nagu mainitud, siis on ka paar üllatust. Kuid need jäägu avastamiseks. Kas oodata on ka midagi enneolematut? Festivalil esilinastub esimene 100% Eesti LGBT+ mängufilm. Kui kõik oleks võimalik, siis milline oleks unistuste Festhearti filmifestival? Eelmisel aastal kogesime Tartus esmakordselt olukorda, kus linastus oli välja müüdud. Sooviks seda tunnet korrata ja mitmete seanssidega .
Lilla agenda: karukultuur ja maskuliinsus
Uues Lilla agenda saates on külas Tallinn Bearty festivali kaaskorraldaja Alvar Ameljushenko. Saates räägitakse karukultuurist Eestis, kehapositiivsusest ja maskuliinsusest. Saatejuhid Mel ja Paul. Kuula saadet:
Iga-aastane Vikervaate fotokonkurss toimub nüüd jaanuaris
Eelmistel aastatel septembris toimunud Vikervaate fotokonkurss toimub seekord jaanuaris. Algselt septembris toimunud Vikervaate fotokonkursi olen otsustanud edasi lükata jaanuarisse, et oleks selgem konkursi periood ja et osalejatel oleks rohkem aega viker-fotosid välja valida. Vikervaate fotokonkursile ootame Sinu kõige paremat ühte fotot, tehtud 2021. aasta jooksul ja mis on seotud LGBT+ teemaga. Selleks võib olla pilt koerast vikerkaarevärvilises kampsunis, grafiti LGBT sõnumiga kodulinna tänaval, mõnest sündmusest vikerkaarelipu all, autoportree oma armastatuga või midagi muud. Lase oma loovus valla! Kui leidub mõni hea organisatsioon, kes on valmis Vikervaate fotokonkursi auhinnafondi panustama, siis oleksin selle eest väga tänulik. Võtke meiega ühendust. Foto: Elektrikilp Paides, Vikervaade
