Vaatasime Pimedate Ööde Filmifestivalil linastuvate filmide valiku läbi ja toome välja kolm filmi, mida Vikervaade vaatama läheb.
Kõikide teiste arvates on pensionärid Nina ja Madeleine lihtsalt head naabrid ja ei midagi enamat, tegelikult aga on nende kahe salajane armastuslugu kestnud juba aasta- kümneid. Kui üks ootamatu õnnetus nad teineteisest eemale tõukab, katkeb nende igapäevane side hoobilt ja ühtäkki ei saa nad enam oma elu armastusega koos ühes ruumiski viibida.
Filippo Meneghetti lavastajatöö on heade näitlejatöödega paeluv ja liigutav draama tingimusteta armastusest, mis poeb hinge ning avardab meelt ja südant. Kas Nina ja Madeleine leiavad tee tagasi teineteise juurde?
Üldjuhul kohtab LGBT-filmilugude hulgas üle keskealisi paare harva, see siin on üks hea ja südantsoojendav erand.
Cannes’i filmifestivalil Queer-Palmioksa ja parima stsenaariumi auhinna võitnud Céline Sciamma linateose tegevus leiab aset 18. sajandi Prantsusmaa õukonnas.
Krahvinna tahab tellida portree oma tütrest Héloïse’ist, et naida too Milanos elava peene kosilasega. Kuna Héloïse tõrgub sellise paaripaneku vastu, palgatakse Marianne, kelle ülesandeks saab teda salaja maalida.
Sciamma toob pärast viieaastast loomingulist pausi vaatajate ette vaikselt hõõguva ärge-kohelge-naisi-esemetena loo kolmest naisest, kes plaanivad küll algselt krahvinna käsule alluda, kuid seejärel kujuneb nende vahel välja naiseliku solidaarsuse sõnatu side.
MÄSSAJATEL POLE PARADIISI ASJA
Nõukogude armee kindral armub kinnise ohvitseride klubi laval esinevasse transsoolisesse artisti, et temaga koos põgeneda.
Ksenija Ratušnaja film on provotseeriv ja tema kangelased ei pelga minna vastuollu kehtivate normidega, et leida elus armastust ja vabadust. Nad on põhjusega mässajad kõige otsesemas mõttes.
Foto: kaader filmist “Meie Kaks”, imdb.com
