Riigikohtu esimees Villu Kõve andis neljapäeval Riigikogule ülevaate eelmise aasta numbritest ja tendentsidest kohtusüsteemis.
Kõve sõnul on tagatud aus ja objektiivne õigusemõistmine, kohtuasjade lahendamine enamasti mõistliku aja jooksul ning inimeste vaba juurdepääs õigusemõistmisele. Seda kinnitavad Kõve sõnul nii statistilised näitajad kui ka Eesti kohtusüsteemile väljastpoolt antud hinnangud.
Kõve vastas ka Riigikogu liikme Imre Sooäär küsimusele:
Imre Sooäär:
Austatud ettekandja! Riigikohtu 21. juuni 2019 otsus ütleb: Eesti põhiseaduses tagatud inimväärikuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtudes leidis Riigikohus, et perekonnapõhiõigus kaitseb samast soost inimeste õigust elada Eestis perekonnana. Me teame, et Riigikohus tunnistas kooseluseaduse kehtivaks, aga selle rakendusaktide puudumine on kohtule tööd juurde toonud ja mõned kaasused on jõudnud ka Riigikohtuni.
Kas selle õigusvaakumi lahendamine Riigikogu enda poolt, kas siis läbi kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmise või näiteks perekonnaseaduse täiendamise läbi, mis tagaks ka samasooliste perede õigused, aitaks kaasa õigusselguse ja võrdse kohtlemise kindlustamisele riigis vastavalt põhiseadusele?
Teatavasti on ka Vabariigi President välisteenistuse seaduse samal põhjusel tagasi lükanud. Kas Riigikohtu seisukohad on selles küsimuses endised, need lahendid, mis te olete teinud, või on siin toimunud vahepeal mingeid arenguid ja kas Riigikohus on vahepeal oma seisukohti selles küsimuses muutnud?
Riigikohtu esimees Villu Kõve vastus:
Riigikohtu üldkogu on oma seisukoha öelnud ja keegi teine Riigikohtu sees seda muuta ei saa seda seisukohta. Ja praegu on olnud ju kaks asja vist või kolm asja, mis on sellist olnud, ja hetkel on ka praegu üks asi menetluses Riigikohtul elamisloaga seoses, mis on halduskohtust tulnud. No mis siin öelda, ka küsimuses on ka vastused.
Selge see, et kui seadusandja reguleeriks seda olukorda, lähtudes sellest, et kui see kooseluseadus on olemas, sellest, et on öeldud Riigikohtu hinnang ära, et samasoolisi paare tuleb võrdselt kohelda, siis loomulikult oleks vaja rakendusaktid vastu võtta. Selles ei ole mingit kahtlustki, jah,. Või kui seadusandja leiab, et seda pole vaja, siis
tunnistada kehtetuks.
Ma olen seda varem ka kaks aastat siit positsioonist öeldud, et selgus selles küsimuses oleks vajalik kõigile kohtusüsteemi sees kui ka väljas. Loomulikult, see vaakum ei ole hea.
Foto: Erik Peinar, Riigikogu
