Ühispöördumine: jah uhkusele, ei eelarvamustele

Ühiskond ei ole ikka veel saavutanud LGBTI+ inimeste võrdõiguslikkust. Lisaks ei lange õigusnormid ja LGBTI+ kogukonna igapäevane reaalsus alati kokku, seisab 27. juuni ülemaailmse Global Pride’i puhul tehtud ühispöördumises, millele on teiste kõrval alla kirjutanud sir Elton John, sir Ian McKellen ja Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli.

Juunis ja suvehooajal üldisemalt on traditsiooniliselt korraldatud geiparaade ja muid üritusi (nn pride-paraade), et juhtida tähelepanu LGBTI+ kogukonnaga seonduvatele eelarvamustele ja teemadele. Nende avalike üritustega võideldakse diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu kogu maailmas, ühendades kogukondi ja arutades ühiseid muresid.

Sel aastal lõi COVID-19 pandeemia aga kõik plaanid segi. Pride’i üritused on üle viidud internetti või hoopis tühistatud, kuid nendega kaasnevat solidaarsuse, kaasatuse ja aktsepteerimise vaimu see ei asenda – seda eelkõige praeguses olukorras.

Pandeemia on vähemuste varasemat süsteemset haavatavust veelgi süvendanud ning sellel on nende jaoks veel mõnda aega tõsised sotsiaalsed ja majanduslikud tagajärjed. Maailm vajab muutusi ja lisaks võitlusele pandeemia vastu tuleb meil võidelda ka sellise tuleviku eest, kus inimestel on sõltumata oma rassilisest või etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest või soolisest identiteedist võimalus elada ilma diskrimineerimise, ebaõigluse ja väärkohtlemiseta.

Viimastel aastakümnetel on mitmed riigid teinud selles valdkonnas teatavaid edusamme.

Homoseksuaalsuse dekriminaliseerimise järel on üha rohkem riike võtnud vastu seadusi diskrimineerimise ja viha eri vormide vastu, tunnustades vikerkaareperesid ja soolist mitmekesisust.

Sellele vaatamata ei ole ükski ühiskond ikka veel saavutanud LGBTI+ inimeste võrdõiguslikkust. Lisaks ei lange õigusnormid ja LGBTI+ kogukonna igapäevane reaalsus alati kokku.

Eelarvamuste, stereotüüpide ja hoiakute mõjutamiseks ja muutmiseks kulub palju rohkem aega. Välistada ei saa ka hoopis taandarengut. Tegelikult oleme tunnistajaks vastutegevusele, mille eesotsas on soolise võrdõiguslikkuse vastased liikumised ja nn traditsioonilise perekonna toetajad.

Meie hulgas on neid, kelle jaoks kodu ei ole turvaline koht. Sellises olukorras on naisi ja lapsi, kes on langenud koduvägivalla ohvriks, aga ka noori, kes elavad homo- ja/või transfoobsetes peredes, kus neid ei aktsepteerita või hoopis kuritarvitatakse.

Oleme LGBTI+ valdkonnas töötavate inimeste ja valitsusväliste organisatsioonide kaudu kuulnud sellest, et pandeemiaga seotud piirangute ajal on LGBTI+ noored, kelle perekonnad neid ei aktsepteeri ega toeta, langenud vägivalla ohvriks ning nii mõnigi neist on olnud sunnitud kodunt lahkuma. Hooldekodudes elavad eakad LGTBI+ inimesed, kes ei ole “kapist välja” tulnud, on tundnud end üksiku ja tõrjutuna.

Kui sellises vaenulikus keskkonnas kehtestatakse liikumispiirangud, võivad LGBTI+ inimesed enesekaitse eesmärgil olla sunnitud oma tegelikku mina ja vaba eneseväljendust varjama. See lisasurve on muutnud LGBTI+ inimesed vaimse tervise probleemide suhtes haavatavamaks.

Mõnes riigis raskendab olukorda asjaolu, et juurdepääs kriitilistele tervishoiuteenustele, nagu HIV-i ja hormoonravi, on piiratud või seda loetakse “mittehädavajalikuks”, kahjustades seda vajavate inimeste heaolu.

Mustanahaliste ja rahvusvähemuste rühmad on alati olnud LGBTI+ kogukonna oluline osa, kellel oli Stonewalli protestides keskne roll. Jah, ka LGBTI+ kogukond saab teha ja peaks tegema rohkem, et olla täielikult kaasav. Pride’i üritused on suurepärane võimalus mõelda selle üle, kuidas kogukonnad saavad võidelda sisemise ebavõrdsuse vastu ja austada kõiki vikerkaarevärve ja nende varjundeid.

Pride’i kohalikud tugivõrgustikud on hädavajalikud nende kogukonnaliikmete jaoks, kelle jaoks isoleeritus on igapäevane. Kui keegi teine ei aita, tuleb appi LGBTI+ kogukond. Praegu on kogukonnakeskused suletud, üritused tühistatud ja organisatsioonide tegevuse jätkumine ohus, kuna neil on suuri raskusi raha leidmise, oma kogukonna toetamise ja teenuste jätkamisega.

EL-i põhiõiguste amet on avaldanud oma teise LGBTI+ inimesi käsitleva uuringu EL-i liikmesriikidele. Selles osales 140 000 LGBTI+ inimest.

Vastused näitavad, et juba enne COVID-19 pandeemiat oli LGBTI+ inimeste isoleeritus, haavatavus ja muud seonduvad riskid keskmisest suuremad. Uuring näitas, et diskrimineerimine on levinud hoolimata LGBTI+ kogukondade mitmekesisusest.

Tõrjutuse eri vorme mõjutavad ka individuaalsed asjaolud ja identiteediküsimused. Näiteks on suuremas tõrjutuse ohus naised, noored, puuetega inimesed ja eakad. Samuti on palju suurem diskrimineerimise, ahistamise ja vägivalla alla sattumise oht trans-, mittebinaarsetel ja intersoolistel inimestel. Seepärast peame reageerima kaasavalt ja valdkonnaüleselt.

Tõrjutuse ja isoleerituse kaotamine on väga oluline, et toetada LGBTI+ inimesi positiivse enesekuvandi hoidmisel. Valitsused peavad LGBTI+ inimesi toetama ja võitlema nende sotsiaalse tõrjutuse vastu.

Võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, mitmekesisust ja kaasatust käsitlevate riiklike strateegiate väljatöötamist ning ohutute keskkondade loomist ei saa edasi lükata, sest need on otsustava tähtsusega. Lisaks tuleks luua toetusprogrammid LGBTI+ noorte vanematele.

Seepärast tuleks COVID-19 kriisist taastumise kavades tunnistada kriisi käigus ilmnenud süsteemseid eelarvamusi ja ebavõrdsust ning nendega tegeleda.

Kiire tegutsemine on tähtis. Meie ühine ülesanne on võidelda diskrimineerimise ja selle pikaajalise mõjuga meie ühiskonnas sama kindlameelselt, kui praegu võitleme pandeemia vastu. LGBTI+ kogukonna tõrjumise ja isoleerituse peatamine on äärmiselt oluline, et kaasata LGBTI+ inimesi, kes on kriisi ajal olnud surutud ühiskonna äärealadele.

Kõigile neile, kes tähistavad 27. juunil ülemaailmset Global Pride’i: oleme mõttes teiega! Kõigile teistele: me kõik saame anda oma panuse vähemalt sellega, kui peame meeles, et me oleme sellised, nagu me oleme.

Keegi meist ei saa valida, kuidas ja kuhu sündida, ning kellelgi ei ole õigust teisi hukka mõista või diskrimineerida.

Mitmekesisus on jõud – tähistame seda!

Artikli kaasautorid:

Helena Dalli, Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse volinik

Sir Elton John ja Kanada filmirežissöör 

David FurnishBillie Jean King ja Ilana Kloss, endised profitennisistid

Sir Ian McKellen, Briti näitleja

Skin, laulja ja laulukirjutaja

Edward Enninful, Briti ajakirja Vogue peatoimetaja, kuninganna Elizabeth II OBE teenetemärgi kavaler

Frank Ocean, laulja ja helilooja 

allikas: err.ee

Skip to content